Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 09. mai 2026:
peskovi punastamine ütleb palju…
1. Eile tihe sadu kõige pihta jätkus.
2. Ainult eile õhtune info.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: kõlakad, et lõunas jätkab Ukraina pisu aktiivsemalt.
6. Siversk: kõlakad, et põhjalõigus jätkab Ukraina pisu aktiivsemalt.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski lubab Moskvas võidupüha paraadil toimuda.
12. Z-sõja korrespondent, kes kritiseeris putinit interneti sulgemiste pärast, saadeti „liharünnakule”.
13. Iga viies venemaa laenuvõtja jätkab oma hüpoteeklaenu maksmist ka pärast 70. eluaastat.
14. Lühiuudised
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 245 lahingukokkupõrget. Jätkuvalt on vene pool keskmisest aktiivsem nii Kurski kui Harkivi suunal lisaks traditsiooniliselt tihedatele lõikudele. Kontaktide arvu ja isikkoosseisu kaotuste suhe näitab, et rünnakutel vist sama arv rahvast oli ehk siis pigem rohkem veelgi väiksemaid gruppe teele saadeti. Soomus kaugel peidus…suuremaid mutuusi rindejoones ei tuvastanud aga eks sel teemal vast homme targem.
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutades ühte raketti, ja 23 õhurünnakut, heites alla 87 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8189 kamikaze-drooni ja sooritas 1936 kaudtulelasku, sealhulgas 10 mitmikraketisüsteemiga. Nii vähest liugpommide hulka enam ei mäleta ja sama seis kaudtulega (sh mitmikraketisüsteemidega). Üllataval kombel ei vähendanud kaudtulelaskude suur langus üksuste endi tabamist. Rekordkõrgustel ka muu tagalatoetuse tabamine.
Eks ootab homset hommikut, et teha kokkuvõte rahust „vene” moodi.
1. venemaa ründas viimase ööpäeva jooksul Dnipropetrovski, Zaporižja ja Hersoni oblastit, tappes 2 ja vigastades 6 inimest. Nikopoli ja Sõnelnõkove rajoone tabati 20 korda, samas kui Zaporižja oblastis registreeriti 738 rünnakut 31 asulas.
Ukraina teatas, et õhutõrje tulistas öö jooksul alla või surus alla õhtul teele saadetud 34 venemaa 43 droonist pärast seda, kui Moskva lasi venemaalt välja Shahed, Gerbera, Italmas ja Parody droonid ning Krimmist Iskander-M ballistilise raketi. Raketi- ja droonitabamused registreeriti kuues asukohas.
8. mai õhtul hukkusid Tšernihivi oblastis venemaa suurtükitules isa ja poeg.
vene okupandid ründasid Dnipropetrovski oblastis kahte rajooni, tappes kaks ja haavates veel kahte inimest.
2. Ukraina droonid ründasid eile õhtul Kaspiiskit venemaa Dagestani Vabariigis, kus asub üks vene mereväe peamisi Kaspia flotilli baase.
vene allikate õhtustel teadetel oli okupeeritud Donetski oblastis massiline droonirünnak.
3. Sumõ: põhiliselt piiriüleseid reidid.
4. Harkiv: nii uutel sillapeade loomise katsed kui piiri aladel reidid.
5. Kupjansk-Kreminna: hetkel kõlakad, et Ukraina jätkab metsasel alal Lõmani kandis aktiivset tegevust ja puhastab alasid.
6. Siversk: sama tegevus sarnastel aladel selle sektori põhjaosas.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis 9. mail välja määruse, millega jäeti Ukraina relvajõudude võimalike sihtmärkide nimekirjast välja ainult paraadi toimumiskoht – punane väljak. Ukraina kavatseb samamoodi käituda ka ülejäänud venemaa territooriumi suhtes – see tähendab vastata löögiga löögi vastu. Seda ütles RBC-Ukrainale hästi informeeritud valitsusallikas.
„Me käitume samamoodi. Kui nemad ei tulista, siis meie ei tulista. Kui nemad rakette ei lase, siis meie neid ei lase,” selgitas allikas. Ametnik lisas, et Kiiev nõustus paraadi ajal „vaikusega”, et võimaldada tuhandel Ukraina sõjaväelasel venemaa vangistusest tagasi pöörduda.
Zelenski määrus avaldati Ukraina presidendi veebisaidil 8. mai õhtul. Dokumendis öeldakse: „Arvestades arvukalt humanitaareesmärkidel esitatud taotlusi, mis esitati 8. mail 2026 Ameerika poolega peetud läbirääkimistel, annan määruse: Luban paraadi korraldada Moskvas 9. mail 2026.” Lisaks on dekreedi kohaselt punane väljak Ukraina sõjalistest rünnakutest välja jäetud 9. mail kell 10.00 Kiievi aja järgi kuni paraadi lõpuni.
peskov läks intervjuus Zelenski dekreeti kommenteerides mingil põhjusel väga punaseks.
Varem pakkus putin USA presidendile Donald Trumpile välja relvarahu 9. maiks ning venemaa kaitseministeerium kuulutas välja ühepoolse relvarahu 8.–9. maiks. Kiiev pakkus välja omaenda relvarahu alates 6. maist, kuid venemaa jätkas pommitamist. Seejärel teatas Zelenski, et putinit huvitab ainult paraad ja lubas kiiresti reageerida. Samuti hoiatas ta välisdelegatsioone Moskva külastamise eest 9. mail.
8. mai õhtul teatas Trump, et venemaa ja Ukraina on kokku leppinud kolmepäevases relvarahus – 9., 10. ja 11. mai – ning vangide vahetuses (1000 inimest mõlemalt poolt). Tema sõnu kinnitasid hiljem Zelenski ja putini nõunik juri ušakov.
12. Z-blogija jegor guzenko („Kolmeteistkümnes”) on olnud võrgust eemal alates 27. aprillist, vahetult pärast seda, kui ta avalikult kritiseeris putinit mobiilse interneti katkestuste pärast. Tema Telegrami kanali administraatorite sõnul konfiskeeriti guzenkolt telefon ja ta saadeti „liharünnakule”. Lisaks oli blogijal kahe jala luumurd, mis polnud paranenud. Kompuutertomograafia uuringute kohaselt oli tema pindluu valesti paranenud ja põlv polnud üldse paranenud, kirjutasid väljaande autorid: „See BZ on Jegorile ühe otsa pilet. See on kohutav ülekohus mehe suhtes, kes on üksuse heaks nii palju teinud. Me ei tea ikka veel, mida teha või kellele kirjutada.”
guzenko kadumisele eelnes putinile adresseeritud avameelne postitus. „Te peate mulle andestama, aga teate, seltsimees ülemjuhataja, see, mida te praegu räägite, on täielik vale. Teie mobiiltelefonide ja interneti sulgemised ei kaitse kedagi, need kõik on valed,” kirjutas ta 24. aprillil. Blogija märkis, et piiravatel meetmetel polnud mingit mõju ei telefonipetturitele ega Ukraina relvajõudude tegevusele. „Mida teie side- ja interneti sulgemised saavutasid? Need ei saavutanud absoluutselt mitte midagi,” kurtis guzenko. „Kolmeteistkümnes” rääkis samuti usalduse kaotusest putini vastu, märkides, et ta „ei suutnud tagada meie lähedaste turvalisust sügaval tagalas”.
See pole sõjakorrespondendi esimene konflikt võimudega. Juba 2024. aasta septembris kritiseeris guzenko putinit karmilt, nimetades teda „vanaisaks, kes ennast maha teeb“ ja sidudes Ukraina sündmusi venemaa suutmatusega alustada täiemahulist sõda 2014. aastal. Samuti süüdistas ta võimuesindajaid ebamugavate kodanike tagakiusamises ja ähvardas kremlisse marssida. „Nii paljud inimesed hakkavad mind jälgima, et te olete šokeeritud,” ütles „Kolmeteistkümnes”.
7. oktoobril 2024 arreteeriti ta oma sünnimaal Stavropoli krais vägivalla eest valitsusametniku vastu (venemaa kriminaalkoodeksi 1. osa, artikkel 318). Baza teatas, et põhjuseks oli tema keeldumine narkotestist. Vaatamata guzenko ähvardustele ei olnud keegi nõus tema eest sekkuma. 2024. aasta novembris sõlmis blogija lepingu kaitseministeeriumiga, misjärel ta vabastati eeluurimisvangistusest ja saadeti sõtta.
13. Hüpoteeklaenud muutuvad venelastele üha raskemaks koormaks: laenutähtajad pikenevad ja paljud peavad neid tagasi maksma vanaduspõlveni. Venemaa keskpanga andmetel on pangad hakanud hüpoteeklaene sagedamini väljastama laenuvõtjatele, kes on laenutähtajal 70–75-aastased. Keskpanga 2025. aasta teise poolaasta tulemuste kohaselt moodustasid need laenuvõtjad 19% väljastatud hüpoteeklaenudest.
Rosstat on demograafilise statistika avaldamise lõpetanud ja 2024. aastal oli oodatav eluiga venemaal 72,84 aastat. Praegu on keskmine oodatav eluiga 74,2 aastat, teatas venemaa Haridusakadeemia asepresident Gennadi Oništšenko veebruaris.
Hüpoteeklaenu tagasimaksmise iga kasvab kiiresti. Keskpanga andmetel on 60-aastaselt või vanemalt hüpoteeklaenu tagasimaksvate laenuvõtjate osakaal viimase kuue kuu jooksul suurenenud 5 protsendipunkti võrra, moodustades 65% väljastatud laenudest. Algse ajakava kohaselt maksavad enamik laenuvõtjaid oma hüpoteeklaenud tagasi alles pensionile jäädes, märkis keskpanga finantsstabiilsuse osakonna direktor Elizaveta Danilova.
Peamine põhjus on see, et hüpoteeklaenud muutuvad pikemaks. Keskpanga andmetel on nende tähtajad pikenenud: aasta teisel poolel väljastati 56% hüpoteeklaenudest 25–30 aastaks, see osakaal kasvas esimese kuue kuu jooksul 8 protsendipunkti võrra. Keskpanga andmetel ületas väljastatud hüpoteeklaenude keskmine kaalutud tähtaeg eelmise aasta lõpus esimest korda 26 aastat (313,6 kuud). ACRA finantsasutuste reitingugrupi direktor Irina Nosova põhjendas pikendatud tähtaegu kõrgete kinnisvarahindade ja asjaoluga, et inimestel puudub sissetulek hüpoteeklaenu ostmiseks isegi laenuga ning pikemad tähtajad vähendavad igakuist makset.
Kõrgete intressimäärade tingimustes väljastati eelmisel aastal üle 80% hüpoteeklaenudest soodustingimustel riiklike programmide raames, intressimääradega vahemikus 2–6%. See muudab laenu ennetähtaegse tagasimaksmise mõttetuks: raha on tulusam paigutada hoiukontole. Hüpoteeklaenude tagasimaksed, sealhulgas ennetähtaegsed tagasimaksed, olid 2025. aastal minimaalsed. Vaid ühe aastaga kulutasid venelased hüpoteeklaenude tagasimaksetele 2,5 triljonit rubla, mis on madalaim summa alates 2020. aastast, mil hüpoteekportfell oli 2,5 korda väiksem.
Seega peetakse tõenäoliselt kinni algsest ajakavast. Pangad peaksid valmistuma selleks, et enamikku sooduslaene teenindatakse vastavalt ajakavale, mitte ei maksta tagasi ennetähtaegselt, hoiatas keskpanga pangandusregulatsiooni ja -analüütika osakonna direktor Alexander Danilov.
14. Lühiuudised
Prantsusmaa vahistas okupeeritud Donetskist pärit Ukraina kodaniku Jevhen B. kahtlustatavana piinamises ja inimsusevastastes kuritegudes venemaa toetatud DPR-i isolatsioonivanglas aastatel 2016–2019. Endised vangid identifitseerisid teda kaasosalisena.
Norra politsei julgeolekuteenistus (PST) teatas, et Hiina kodanik peeti kinni spionaažikatses osalemise eest, mille tõenäoline sihtmärk võis olla Andøya kosmodroom.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal