Kõige kiiremat kasvu näitab Soome, kus aasta esimese kolme kuuga müüdi üle 26 000 uue seadme. Seda on 48 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.
„Lõpuks ometi oleme Euroopas parimad. Esimese kvartali kasv oli meil kõige tugevam,“ kommenteeris Soome soojuspumpade liidu tegevjuht Jussi Hirvonen Ilta-Sanomatele õhksoojuspumpade üleeuroopalisi müüginumbreid.
Hirvoneni sõnul on põhjanaabrite soojuspumpade buumi taga mitu tegurit korraga. Ühelt poolt tekitas mullune kuum suvi inimestes soovi hankida seadmeid, millega saaks vajadusel eluruume ka jahutada. Teisalt on Soomes praeguseks paigaldatud 1,9 miljonit soojuspumpa, millest paljud hakkavad jõudma oma elukaare lõppu.
Samas on turul endiselt kasvuruumi: ligi pooltesse Soome eramutesse ja suvilatesse pole veel soojuspumpa paigaldatud.
Põhjamaades soodustavad soojuspumpade levikut ka uued, spetsiaalselt külma kliimasse mõeldud mudelid, mis suudavad -25 kuni -30 kraadi juures töötada varasemast oluliselt efektiivsemalt. Nii on soojuspumpade osakaal koduses kütmises kasvanud Norras juba üle 60 protsendi ning Soomes umbes 40 protsendini. Samuti toetab Soomes praegu müüki riiklik toetusskeem. Eramuomanik, kes vahetab oma vana küttesüsteemi soojuspumba vastu, võib maasoojuspumba või õhk-vesi soojuspumba puhul saada toetust 4000 eurot, õhk-õhk seadme puhul aga 2500 eurot.
Soome ei ole oma kasvuga siiski erand. Euroopa soojuspumpade liidu (EHPA) andmetel müüdi 11 vaadeldud Euroopa riigis tänavu esimese kolme kuu jooksul kokku 575 151 kodust soojuspumpa, mida on 17 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Saksamaal kasvas müük 34 protsenti; Prantsusmaal, mis on müügimahult Euroopa suurim turg, 21 protsenti ja Poolas 20 protsenti.
Hirvoneni hinnangul on Mandri-Euroopa müüki turgutanud just riiklikud toetusskeemid. Märtsis hakkas turgu mõjutama ka Hormuzi kriis. Lisaks kardetakse, et uus ETS2 kvoodikaubandussüsteem võib muuta fossiilkütustel põhineva kütmise liiga kalliks. Saksa tarbijakaitseorganisatsiooni Verbraucherzentrale arvutuste järgi võib tüüpilise gaasiküttega eramu omaniku süsinikukulu kuhjuda 20 aasta jooksul koguni 9500 euroni.
„Tarbijad on aru saanud, et soojuspumbad on lahendus siis, kui gaasi ja nafta hind ning tarned on heitlikud,“ kommenteeris EHPA peadirektor Paul Kenny.
Tänavuse esimese kvartali kasv ei jagunenud riikide lõikes siiski ühtlaselt. Näiteks Austrias kukkus müük 30 protsenti ning peamise põhjusena toob EHPA välja riikliku toetusskeemi puudumise.
Rahvusvaheline Energiaagentuur teatas kevadel, et Euroopa soojuspumbamüük kasvas 2025. aastal 11 protsenti ning esimest korda müüdi Euroopas rohkem soojuspumpasid kui gaasikatlaid.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (7)