Iraani karmi liini pooldajad üritavad nurjata läbirääkimisi USA-ga, kasutades selleks alatuid võtteid, nagu välisministri süüdistamine ajatolla Ali Khamanei atentaadile kaasaaitamises, kirjutab The Telegraph.
Rahuleppe vastased süüdistavad riigi välisministrit Abbas Araghchi kõrgeima juhi ajatolla Khamanei asukoha avaldamises USA-le, mille järel ajatolla tapeti. Süüdistust peetakse katseks nurjata USA-ga peetavaid rahukõnelusi ajal, kui toimuvad diplomaatilised edusammud.
Väljaanne märgib, et tegemist on ühega mitmest meeleheitlikust taktikast, mida leppe vastased kasutavad – muu hulgas on ähvardatud kõneluste õnnestumise korral Iraani valitsus hävitada.
Iraani Hezbollah’ (organisatsioon ei ole seotud Teherani toetatud Liibanoni rühmitusega) peasekretär Mohammad Bagher Kharrazi väitis, et Araghchi paljastas teadlikult Ali Khamenei asukoha enne tema hukkumist USA ja Iisraeli õhurünnakus 28. veebruaril.
“Oleme eriti kahtlustavad just Araghchi suhtes. Ja seda mitte ainult seetõttu, et pommitamine toimus vahetult pärast tema kohtumist märtrist juhiga,” sõnas Kharrazi. Samuti ähvardas ta hävitada valitsuse ja külvata üle riigi kaost, kui Iraan peaks USA ees kapituleeruma.
“Vannun Jumala nimel – kui praegused läbirääkimised tähendavad sarnaselt 2015. aasta tuumaleppele alistumist, ei kõhkle me korraldamast tänavarahutusi ning hävitamast välisministeeriumi ja [president Masoud] Pezeshkiani valitsust,” lisas ta.
2015. aasta tuumaleppe (JCPOA) kohaselt piiras Iraan oma tuumaprogrammi vastutasuks sanktsioonide leevendamise eest. Karmi liini pooldajad pidasid lepet kapituleerumiseks.
Neljapäeval teatasid Pakistani ametnikud, et Iraan ja USA on jõudmas lähemale kokkuleppele, mille eesmärk on hoida ära konflikti taaspuhkemine ja taastada laevaliiklus Hormuzi väinas.
Araghchi on viimastel nädalatel tegelenud intensiivse süstikdiplomaatiaga, püüdes koostada lepet, mis oleks vastuvõetav nii Iraani lõhestunud võimukeskustele kui ka Washingtonile. Ta külastas Islamabadi, et kohtuda Pakistani vahendajatega, konsulteeris Muscatis Omaani ametnikega, kes on ajalooliselt USA ja Iraani suhtlust vahendanud, ning tegi visiidi Peterburi, et kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Sel nädalal suundus ta Pekingisse.
Äärmuslik retoorika ja ähvardused viitavad aga, et karmi liini pooldajad peavad kokkuleppe sündi üha tõenäolisemaks ning kasutavad analüütikute sõnul selle takistamiseks üha alatumaid võtteid.
Teheranis töötav analüütik Mohammad Mohajeri märkis, et Iraani äärmuslased, nagu Kharrazi, on reeglina kõigele valitsuse tehtule vaikimisi vastu. “Teatud isikud on struktuurselt iga asja vastu. Pole oluline, kes räägib või milline otsus langetatakse – nad on alati opositsioonis,” ütles Mohajeri. “Selline vastuseis on pigem püsiv käitumismuster, mis aja jooksul ei muutu.”
Valjust retoorikast hoolimata on läbirääkimiste vastased Iraani poliitilises ladvikus vähemuses. Parlamendi toetusavaldus läbirääkimismeeskonnale sai allkirja 261 saadikult 290-st.
Allkirjastamisest keeldus vaid seitse liiget, kes on tihedalt seotud endise tuumaläbirääkija Saeed Jalili ja äärmusliku Paydari Rindega. Mitteliitunute seas olid ka tuntud karmi liini pooldajad Mahmoud Nabavian, Mohammad Taghi Naghdali, Morteza Aghatehrani, Amirhossein Sabeti ja Hamid Rasaei.
Laiapõhjaline toetus viitab sellele, et Iraani poliitiline juhtkond, kes allub kõrgeima juhi koha üle võtnud Mojtaba Khameneile, on saavutanud läbirääkimiste osas üksmeele, isegi kui konkreetsetes tingimustes pole veel kokku lepitud.
Teine kõneluste vastaste rühm on n-ö sanktsioonidest kasusaajad – poliitilised tegelased, kelle asjakohasus sõltub täielikult kriisist. Rahuajal pole neil midagi pakkuda, mistõttu nad õhutavad sõjahüsteeriat, lootes kaosest kasu lõigata. Nad väldivad arutelu ja vastutust, eelistades pidada monolooge ning rünnata vastaseid isiklikult, selle asemel et sisuliselt rääkida.
Süüdistus, nagu oleks Araghchi kuidagi Ali Khamenei atentaadile kaasa aidanud, on seni rängim diplomaatilise meeskonna vastu suunatud rünnak. Tõendeid selle väite kinnituseks esitatud ei ole ning süüdistuse eesmärk näib olevat rahva meelestatuse rikkumine kriitilisel hetkel.
Äärmuslased sõltuvad kestvast kriisist
Kharrazi väitis ka, et Araghchi on tungivalt soovinud kohtuda Mojtaba Khameneiga, kuid viimane keeldus. Lehe hinnangul viitaks keeldumine pingetele kõrgeima juhi ja välisministri vahel, ent ka sellele väitele puuduvad tõendid.
Mohajeri sõnul puudub osal rahuleppe vastastest igasugune arusaam tegelikust olukorrast lahinguväljal, teised aga tuginevad mineviku valikulisele tõlgendamisele selle asemel, et analüüsida muutuvaid olusid.
Sõda ja blokaad on Iraani majanduse laastanud ning paisanud miljonid inimesed vaesusesse. Karmi liini pooldajatele, kelle poliitiline identiteet ja majandushuvid sõltuvad kriisi kestmisest, on igasugune Iraani rahvusvahelise seisundi normaliseerumine eksistentsiaalne oht.
Telegraphi hinnangul on periood, mil kokkulepe on käeulatuses, kriitiline ajaaken sabotaažikatsetele. Leht märgib, et nende võtete õnnestumine sõltub sellest, kuidas Iraani kõrgeim juht ja poliitiline ladvik reageerivad olukorrale, kus nende endi läbirääkijad on sattunud rünnaku alla.