Taastuvenergia tasu vähendamist saavad taotleda tööstusettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab ühte gigavatt-tundi. Kliimaministeeriumile teadaolevalt vastab Eestis sellele kriteeriumile 91 ettevõtet. Soodustuse suurus jääb vahemikku 75–85 protsenti, sõltuvalt ettevõtte tegevussektorist.
Praktikas puudutab muudatus eelkõige metallurgia-, keemia-, paberi-, tsemendi- ja klaasitööstust. Taastuvenergia tasu suurus on praegu 0,84 senti kilovatt-tunni kohta ning seda maksavad kõik elektritarbijad ühtsetel alustel, et katta päikese-, tuule- ja biomassijaamadele makstavaid toetusi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi varasemate arvutuste põhjal hakkab ettevõte iga tarbitud megavatt-tunni eest maksma keskmiselt 6,8 eurot vähem. Keskmise suurusega piimatööstuse jaoks, mis tarbib aastas näiteks 7 gigavatt-tundi, tähendab see umbes 4000 euro suurust igakuist säästu. Suurettevõte, mis tarbib 50 gigavatt-tundi aastas, säästab kuus ligikaudu 28 000 eurot.
Meetme kogukulu on aastatel 2026–2029 keskmiselt üheksa miljonit eurot aastas ning seda rahastatakse riigieelarvest.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab muudatus vähendada Eesti tööstuse kulusurvet. „Eesti tööstusettevõtted konkureerivad iga päev rahvusvahelistel turgudel, kus energiakuludel on väga suur mõju. Taastuvenergia tasu vähendamine aitab leevendada energiamahukate ettevõtete kulusurvet, parandab nende konkurentsivõimet ning loob paremad eeldused uute investeeringute Eestisse toomiseks. Valitsuse eesmärk on, et Eestis oleks ettevõtetel soodne, prognoositav ja investeeringuid toetav majanduskeskkond,“ ütles Keldo.
Seadusemuudatust tervitas ka Eesti suurima elektritarbija Estonian Celli juhatuse liige Meelis Kuzma. „Jõustuv seadusemuudatus on samm õiges suunas energiamahuka tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.“ Samas tõi Estonian Celli juht välja, et see samm üksinda ei lahenda kõiki kohaliku energiakuluga seotud väljakutseid ning seetõttu on oluline valitud suunda järjepidevalt jätkata. „Energiapoliitika on määrava tähtsusega selleks, et ka olemasolev tööstus Eestis püsima jääks ja pikaajaliselt ühiskonnale väärtust looks,“ leidis Kuzma.
Varasemalt on Kuzma juhtinud ERRis tähelepanu sellele, et 2026. aastast elektriarvele lisandunud tasakaalustamisvõimsuse tasu ja saartalitustasu tõttu tuleb Estonian Cellil maksta kokkuvõttes ikkagi aastas ligi miljon eurot enam.
Soodustuse saamine on seotud kohustusega tarbida üha suuremas osakaalus taastuvelektrit. 2026. aastal peab taastuvelekter moodustama vähemalt 10 protsenti ettevõtte kogutarbimisest, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ning alates 2029. aastast 50 protsenti. Taastuvelektri tarbimist saab tõendada nii otselepingu kaudu tootjaga kui ka päritolutunnistuste alusel, mis kinnitavad tootja taastuvelektri kasutamist.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul ongi meetme eesmärk lisaks uute investeeringute toomisele edendada ka Eesti taastuvenergia turgu. „Pikaajalised elektri ostulepingud (PPA-d) annavad tootjatele investeerimiskindluse ja tagavad pikas plaanis soodsama hinna ka tavatarbijatele,“ ütles ta.
Seadust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026 ja ettevõtetele hüvitatakse kulud tagantjärgi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (33)