Tiktoki algoritmi USA-s haldama hakkava firma omanike seast leiab ka maailma jõukuselt teise inimese, Oracle’i asutaja Larry Ellisoni. Sundmüük ilmestab, kuidas lisaks rahale liigub ultrarikaste kätte ka järjest suurem osa meie inforuumist, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Elame hämmastavate arvnäitajate ajastul. Põhjus ei seisne Google’i nimes peituvas koletult suures arvus, vaid numbrites, mis kajastavad inimese arusaamist vooruslikkusest. Filmis Matrix vihjatakse, et reaalsust saab võltsida ja inimesed võivad elada taevast sadavate numbrite vihma loodud illusioonis. Seda tuntakse majandusena.
Olgu ennetavalt täpsustatud, et plaan pole teiste raha lugemises selle kõige banaalsemas mõttes. Enda teistega võrdlemine on asjatu ja ajaraiskamine, sest teised ei ole sina. Ometi tuleb juttu teiste kohta käiva raha lugemisest, et aru saada, kas oleme tunnistamas reaalseid inimtitaane, kellel õnnestus tabada tsivilisatsiooni tuumikallika olemus. See kajastub hunnitus rahahulgas – mammonas, millel puudub inimese jaoks tähendus, kuna ükski inimene ei suudaks sellesse mõeldut eales kogeda.
Viimase avalikult kokku arvutatava varanduse osas peaks Elon Muski tulemus lähiajal ületama poolt triljonit dollarit. Edukal töösturil on olnud nutikust arendada ettevõtteid inimkonna seni avastamata vajadusi teenindavates suure potentsiaaliga valdkondades. Seda võinuks ka teised teha.
Peame tunnistama, et teisi pole. Muskile kuuluv osa neist ettevõtetest läheneb poole triljoni dollari joonele tänu järjekorras viimasena tavatult julgelt ja jõuliselt arendatud X.AI-le. Värske täiendava rahastamise ringis kerkis TI-ettevõtte väärtus üle 200 miljardi dollari. TI firmadest on hetkel väärtuslikum vaid OpenAI 300 miljardiga. Musk oli sellegi ettevõtte rajamise juures. Järgmise rahastusringi ajaks ennustatakse OpenAI väärtuse kasvu poole triljoni dollarini.
Alles eelmisel nädalal tõusis Oracle’i asutaja ja suurosanik Larry Ellison rahapuu tippu, ületades Muski. Tema tõusu taga oli firma väärtuse kasv, tänu millele tema varanduseks loeti kokku 393 miljard dollarit. Musk jäi pelgalt 383 miljardi dollari oksale, et siis vaid mõned päevad hiljem saada juurde patakas uusi imaginaarseid X.AI miljardeid, kergitades ta omakorda Ellisonist oluliselt kõrgemale.
Sularahas arveldades on selliste summade puhul arveldusühikuks enamasti 100-dollarilised rahatähed. Kui näiteks Muski varasem 383 miljardit dollarit maa peale laiali jaotada, kataks sajalised umbes 436 hektarit. Totter võrdlus aitab tabada, et sellist rahahulka peab mõtestama tavalisest teistmoodi.
See suunab ühtlasi küsima, kas selline peamiselt IT-tehnoloogial põhinev rikkusetulv peegeldab tsivilisatsiooni sisu ja kroonib selle kõige julgemaid või reedab hoopiski viga maatriksis – kuulsast filmist urbaanseks mõisteks vormunud tähelepaneku, milles avastatakse näiliselt ainsas loogiliseks reaalsuseks mõeldud elus kriitilisi arusaamatusi, paljastades veel ühe ja palju ebamugavama reaalsuse.
Esimese variandi kasuks hääletada pole sugugi raske. Digiajastu pioneerid ei komistanud õnnepaja otsa. Nad valisid ja siis rajasid esmalt tee, mida enamik ignoreeris. Lõpuks avastati, et neil teedel asus kulgema kogu tänapäevane elu. Nende korraldatud muudatused olid vaid põlvkond tagasi ulmekirjanduse fantaasiad. Antud vaates pole taoline varandus mitte ainult välja teenitud, vaid peegeldab otseselt tsivilisatsioonile pakutavat väärtust. Kuigi rahahulk, millega turg neid premeerib, on sama metafüüsiline nagu tänusõnad tuleviku ehitamise eest.
Teisalt, olenemata sellest, kas jooksva päeva lõpus on võitjaks Musk, Ellison või keegi teine, varjab modernsuse traavivõistlus küsimust kas see pilt mida kogeme kajastab tõeliselt hea ja halva, soovitu ja ebasoovitava vahekorda. Matrixi filmis viidatakse suurele arusaamatusele, kus elu kulgeb ainsa võimalusena kuvanduvas eluolus. See osutub paraku näiliseks, et varjata tõelist tegelikkust. Selleks oli inimeste endi varasem ebaõnnestumine tehnoloogiate rakendamisel. Ent mis saab võimu, hakkab inimestele looma hea elu simulatsiooni.
Tänapäeva simulatsiooniks võib pidada seda, mida inimesed teavad. Simulatsioonis ei pea olema teadmised tegelikkusega kooskõlas. Pärinevad ju teadmised teiste sisustatud meediast, mitte enda kogemusest. Sellega seoses väärib tähelepanu, kellele kuuluvad rahvamasside teadmiste ja aruteluteemade üle domineerivad teabeallikad?
Nendeks on tuttavad nimed. Musk ostis Twitteri (nüüd X), luues illusiooni sõnavabadusest. Zuckerbergi sotsiaalmeedia impeerium kureerib, mida ja kuidas keegi maailma näeb ja mille poolt või vastu hääletab. Google toimib igasuguse teabe otsija ja filtrina. Jeff Bezos vahendab massidele nii füüsiliste asjade kui ka meedia tarbimist ja omab ameeriklaste jaoks suure mõjujõuga ajalehte The Washington Post.
Ainult Larry Ellison paistis selles mõttes mängust väljajäänuna, ent enam mitte. Paistab, et temast saab kohe Tiktoki kaasomanik.
Lisades inimeste teadvuse sisustamisesse TI-teenused, pole kohatu näha paralleele, milles tavainimesed on vaid bioloogilised raha väärtust hoidvad patareid, et toita simulatsiooni korraldajate võimekust, mida vajatakse optimistliku etenduse elus hoidmiseks.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.