Kahe lapse kõrvalt jooksmisega tegelev Helen Bell on viimastel hooaegadel võitnud Eesti meistrivõistluste medaleid nii kesk- kui pikamaa distantsidel. Nüüd on sihikul areng maratonis.
Eesti meistrivõistlustel ja rahvajooksudel auhindu noppiv Helen Bell kogub treeningkilomeetreid täiskohaga töö ja kahe tütre kasvatamise kõrvalt. “Ikka on raske ja öötunde on vähe. Ega ma üle kuue tunni öösel ei magagi. Teha trenni, lastega toimetada – mõlemad on algklassi lapsed ja nendega on väga palju õppimist, huviharidusi ja käimisi,” ütles Bell ERR-ile.
“See logistika on ikka keeruline ja on ka hetki, kus ma mõtlen, et milleks?”
Bell pingutab nagu orav rattas, sest järjepidevus on toonud tulemusi ja vanus pressib ka peale. “Praegu on viimane võimalus proovida. Ma ärkan hommikul peale viit. Mul on õnneks väga hea ettevõte, kelle jaoks ma töötan, saan hommikul teha paar tundi ette juba. Teen palju kodukontorit, siis käin trennis ära, tulen tagasi ja töötan uuesti kuni kella kolme-neljani, seejärel viin lapsed trenni ja teen siis ise teise trenni. Õhtul on mul kuueks kõik tehtud, siis hakkab kodutööde aeg, laste õpingutega tegelemine ja järgmiseks päevaks ettevalmistamine. Mul on kõik suhteliselt minuti pealt paigas,” sõnas ta.
37-aastane jooksja kasvas ülesse Haanja metsade vahel ja tegeles koolipõlves Laur Lukini käe all murdmaasuusatamisega. Õpingute järel läks ta aga 12 aastaks laia ilma tegutsema ja unustas spordi. Jooksu juurde jõudis ta tagasi, kui naasis kahe lapse emana tagasi Eestisse. “Ma alustasin jooksuga täpselt kuus aastat tagasi, kui ma esimest korda üle pikkade aastates otsustasin, et pean hakkama ennast liigutama. Esimesed poolteist aasta ma lihtsalt ise sörkisin. Alustasin kolme kilomeetri kaupa ja nii hakkasin tegema,” sõnas Bell.
Seejuures on tütred emast eeskuju võtnud ja tublideks sportlasteks saanud, Claudia Bell saavutas aprillis toimunud TV 10 Olümpiastarti vabariiklikul etapil teivashüppes viienda koha.
Kergejõustiku talvised Eesti meistrivõistlused Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Teadlikum tegutsemine ja areng tulid nobedalt, kui Bell hakkas harjutama treener Ahto Tatteri nõuannete järgi. Neli aastat järjest on ta tulnud sees 1500 meetris Eesti meistriks. “Ma kohe alguses arvasin, et 1500 meetrit on minu ala ja ma olin väga õnnelik, kui ma jooksin selle 4.23,08 (2024 mais Pärnus, Eesti kõigi aegade kümnes tulemus – toim). Samal hooajal jooksin 2000 meetris läbi aegade teise aja (6.04,10 – toim), peaaegu 3.00 tempos. See tuli kuidagi kergelt, aga peale seda kahjuks tuli kohe vigastus. Ma tunnen, et seal jäi ruumi,” rääkis ta.
Bell on teinud häid jookse nii 800, 1500, 3000, 5000 meetris, poolmaratonis kui ka maratonis. Just viimasel distantsil tunneb ta end kõige kodusemalt. “Nüüd kui ma proovisin oma esimesed kaks maratoni, siis ma arvan, et maratonis on kõige rohkem seda äratundmisrõõmu,” rääkis ta. “See on selline pikk ja üksik teekond. Ma olengi algusest peale üksinda treeninud, üksinda teen.”
“See on distants, kus saad iseennast proovile panna ja sõltub vaid iseendast. Staadion on natuke keeruline, kuna ma sellega ei kasvanud ja olin 33-aastane, kui hakkasin esimest korda korralikult staadionitrenne tegema. Ma ei oska seda joosta ja Eestis on konkurents nii väike, lõppkokkuvõttes viimased paar aastat olengi ise vedanud ja see ei motiveeri nii väga,” lisas Bell.
Aprillis jooksis ta Milanos toimunud maratonil Eesti naiste kõigi aegade 11. tulemuse 2:40.32-ga ja hoidis end pigem tagasi. “Minu eesmärk oli lõpuni jõuda, et siin ei ole varianti, et mul on aega järjest juurde panna iga järgmise korraga. Et see hea emotsioon jääks ja see on jäänud, et kindlasti on seal arenemisruumi,” ütles Bell.
Belli järgmiseks sihiks on uuendada oma marki septembris Tallinna maratonil.