Põlvamaal Ahja jõe paremkaldal Suure Taevaskoja juures on varisenud osa sealsest liivakivipaljandist, mistõttu nüüd on seal varasemast paremini näha ligi 400 miljonit aastat tagasi tekkinud põimkihilisi madalmere setted.
Mõned päevad tagasi varises Suures Taevakojas näha olevast liivakivipaljandist Salakuulaja kivi poole jääv osa. Kuigi väiksemaid varinguid toimub jõe kaldal pidevalt, siis teadaolevalt suurem varing toimus sealse paljandi vasakpoolsel küljel kaheksa aastat tagasi.
“Suur Taevaskoda ongi jõe põrkeveerul ja seal on juba aastatuhandeid mõne aja tagant sellised varingud toimunud, Ahja jõgi erodeerib seda põrkeveergu ja sealt kukuvadki aeg-ajalt väiksemad ja suuremad liivakivi tükid alla. Kui me vaatame Taevaskoja paljandit, siis seal on mitmed koopalaadsed struktuurid ja need on tekkinud põhjavee toimel, kus natuke savikamate kihtide pinnal voolab põhjavesi välja ja need on uuristanud koopad sinna sisse,” rääkis Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau.
Varisenud kivimikihiga koos on kadunud sinna aastakümnete jooksul uuristatud nimed. Jääb vaid loota, et ehk on külastajate teadlikkus loodusest nii palju muutunud, et ei hakata mitusada miljonit aastat vana vaatamisväärsust taas nimede jäädvustamisega rikkuma.
“Osa, mis nüüd alla varises, oli ka suures osas kaetud – nimetame neid grafitiks liivakivi sees. Ja neid enam ei ole, kogu see ajalugu on minevikku läinud ja nüüd on puhas, ilus sein, värviline, erinevad liivakivi kihid on erksalt näha, toonid on kollasest alates lõpetades sinaka-violetsega. See värvigamma on lausa imeline,” lausus Taevaskoja külavanem Ahti Bleive.