Lõppev aasta on põllumajandussektorit proovile pannud mitmel rindel. «Tegemist on tõesti väga raske aastaga,» rääkis Ants-Hannes Viira Kuku Raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja. «Meil on kaks läbivat märksõna: sigade Aafrika katk ja ilmastikukahjud.»

Juulist alates laastanud seakatk on andnud Eesti seakasvatusele ajaloo suurima tagasilöögi. Sigade arv on vähenenud 20% ja eriti murettekitav on põhikarja vähenemine lausa 45% võrra. Viira sõnul võtab sellest olukorrast taastumine aastaid pingutust.

Teine suur murekoht on olnud ettearvamatu ilm. «Sel suvel olid eriti Ida- ja Kagu-Eestis probleemiks liigsed sademed ja tavapärasest madalam õhutemperatuur,» selgitas Viira. Selle tulemusel jäi teraviljasaak küll keskpäraseks, kuid vilja kvaliteet on väga kehv – suur osa sellest ei sobi toiduks ja osa isegi loomasöödaks. Samuti said tugevalt pihta nii maasika-, kartuli- kui ka teised aiandustootjad. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi arvutuste kohaselt ulatuvad tänavused ilmastikukahjud kokku üle 100 miljoni euro.

Samas tõi Viira esile, et Eesti on ilmastiku poolest justkui suurriik – samal ajal kui ühes nurgas uputab, saadi näiteks Saaremaal rekordsaake.

Kliimamuutuste paratamatus: riskid ja uued võimalused

Viira rõhutas, et põllumehed on silmitsi üha suuremate ilmastikuriskidega, mis ei tähenda stabiilset uut kliimat, vaid pigem pidevat ettearvamatust. «Meil esineb rohkem äärmuslikke ilmastikuolusid, olgu need põuad, liigsed sademed või ootamatud öökülmad. Selgeid mustreid pole,» nentis ta.

Sellistes tingimustes on jätkusuutlikkuse võtmeks ettevõtete majanduslik ja vaimne vastupidavus. «Vaja on puhvreid, kindlustusmeetmeid ja riiklikke riskifonde, mis aitaksid kahjudest taastuda. Samavõrd oluline on vaimne sitkus, sest on frustreeriv, kui teed kõik õigesti, aga ilm hävitab päevadega terve aasta töö,» rääkis Viira.