Sildaru ei ole ainuke selline näide. Eestis süüdistatakse süstemaatiliselt ohvreid oma väidete väljamõtlemises või „tähelepanu otsimises“, justkui kogu maailma ees end alasti tirida ning ohvrirollis olla oleks midagi ihaldusväärset. Tegelikult ei taha mitte keegi olla ohver sellises ühiskonnas, kus kannatanuid rebitakse süstemaatiliselt avalikkuse poolt ribadeks ning väärkohtlejatest tehakse kangelased ja märtrid.
Avalik süüdistamine näitab seega vastupidi, et kannatanu on meeleheitel ning otsib viimast õlekõrt lootuses, et ta saab abi. Paraku Eesti ühiskonnas ohvrid enamasti seda vajalikku toetust ei saa. Vastupidi, nende elu muutub põrguks.
Oled juba tellija?Logi sisse