Päästeameti sõnul on vabatahtlike roll Eesti kriisivalmiduses viimastel aastatel aina kasvanud. Nad panustavad lisaks päästesündmustele ka elanikkonnakaitsesse, ennetustöösse ning töötavad vajadusel koos kutseliste päästjatega. Samas loodab amet süsteemiga liituma veel rohkem inimesi.
Päästeameti vabatahtlike peakoordinaatori Margus Möldri sõnul tegutseb Eestis praegu üle 100 vabatahtliku päästekomando ning nende ülesanded on aastatega muutunud järjest laiemaks.
“Täna on meil üle 3000 vabatahtliku ning meie süsteemis kokku on 118 vabatahtlikku päästekomandot. Tegeleme väga erinevate ülesannetega. On päästetöö valdkond, mis on kõige vanem ja kõige suuremat kandepinda leidnud, aga ka ennetustöö ja elanikkonnakaitse, mis on uuem asi,” sõnas Möldri.
Samas tahtis kordinaator välja tuua ka ühise valveteenistuse, kus vabatahtlikud ja kutselised päästjad käivad koos ning pakuvad Eesti elanikkonnale tuge.
Lisaks tavapärasele päästetööle tegutsevad süsteemis ka näiteks abidemineerijad, kelle puhul on väljaõpe ja taustakontroll märksa põhjalikumad. Klassikaliseks vabatahtlikuks päästjaks saamiseks tuleb aga läbida vastav kursus.
“Kui me räägime klassikalisest vabatahtlikust päästjast, siis on vaja ohutusportaalis teha avaldus, käia läbi vastav kursus. Kui kursus on läbitud, siis saab juba esimese astme vabatahtliku päästjana toimetama hakata,” ütles Möldri.
Päästeameti sõnul lisandub süsteemi igal aastal üle 100 uue vabatahtliku. Enamasti tehakse seda muu töö või igapäevaelu kõrvalt ning väljakutsetele reageeritakse siis, kui selleks võimalus tekib.
“Tavaliselt klassikaline vabatahtlik on see, kes kodust, põllult või töö äärest jookseb ära ja läheb aitama teisi inimesi,” selgitas Möldri.
Möldri sõnul muutub vabatahtlike roll eriti oluliseks suuremate kriiside ajal, kui kutselistest jõududest üksi ei pruugi piisata.
“Me peame vabatahtlikke rohkem kaasama, see on selge operatiivjõud. Ei saa öelda, et [päästeamet] ei saa hakkama, aga lihtsalt neil ei jätku ressursse iga olukorra lahendamiseks. See tähendab, et vabatahtlike roll on kindlasti mõõtmatu. Kui on vaja suuremad evakuatsioonipunktid avada, on kindlasti vabatahtlikud need, kes võtavad inimesi vastu, suunavad, ja abistavad kõiki, kes on sunnitud näiteks oma kodust lahkuma,” lausus Möldri.