Eestis on tehisintellekti (TI) kirjeldamiseks kasutusel väljend “kratt”. Kratt on eesti folklooris nõiduslik olend, kes peremehele mitmesugust vara (nt vilja, rõivaid, raha) kokku veab. Ta täidab oma peremehe ülesandeid suure innukusega ja kui teda just söögita või tööta ei jäeta, on ta suurepärane abimees. Just selliselt nimetab tehisaru ka Eesti riigi tehisintellekti ja andmehalduse kommunikatsiooniplatvorm.1
Kratti metafoorina kasutades püütakse lihtsustada kommunikatsiooni ja selgitada meeldejäävate võrdluste abil ka asjasse mittepuutuvatele inimestele, mida TI tähendab. Juba antiikfilosoofid kasutasid metafoore keerukate mõistete selgitamiseks.
Kratt kui Eesti kontekstis küllalt nutikas metafoor sobib vägagi hästi kirjeldama kitsast tehisintellekti.2 Kitsas TI tähendab tehisaru, mis on loodud täitma ühte konkreetset ülesannet või väga kitsast ülesannete hulka.
Ta teeb seda sageli väga hästi ning tihti isegi paremini või kiiremini kui inimene, aga ei suuda väljuda ette antud raamistikust. Tal puudub teadvus, eneseteadlikkus ja võime rakendada oma oskusi teistes, tundmatutes olukordades. Ta pakub sulle sobivaid filme voogedastusplatvormil vastavalt sinu vaatamisharjumustele või vastab sinu küsimustele suhtlusrobotina ettevõtte veebilehel.
Kuid ta ei kirjuta sinu eest esseed ega tõlgi kirjutatud teksti mõnda teise keelde. Selleks on vaja teistsugust kratti. Sellised kitsa ülesandega kratid on juba muutmas paljusid valdkondi ja aitavad kaasa murrangulistele läbimurretele tervishoius, transpordis, majanduses, teaduses ja ka mujal.
“Kuigi üldise tehisintellekti tähendus on kokku leppimata, võib laias plaanis öelda, et see on umbes sama tark kui inimene.”
Tehnoloogiaettevõtted võistlevad juba palju suurema võidu, üldise tehisintellekti loomise nimel. Kuigi üldise tehisintellekti tähendus on kokku leppimata, võib laias plaanis öelda, et see on umbes sama tark kui inimene. Sellel oleks inimesesarnane kognitiivne võimekus, sealhulgas arutlusvõime, probleemide lahendamisvõime, abstraktne mõtlemine ja uute oskuste omandamine ilma spetsiaalse programmeerimiseta.
Sam Altman, kes on ChatGPT loonud ettevõtte OpenAI tegevjuht, eeldab, et esimene üldine tehisintellekt luuakse juba praegu, president Donald Trumpi teisel ametiajal.3
Google X-i endine ärijuht Mo Gawdat ütleb, et teda väga ei huvita, kuidas eksperdid üldist tehisintellekti defineerivad, tema jaoks on üldine tehisintellekt juba kohal, kuna masinad on mitmetes valdkondades palju paremad kui tema.4 Kuid on ka neid, kes on skeptilisemad ja arvavad, et see võib võtta veel paarkümmend aastat aega. Mõned sellisesse võimalusse aga üldse ei usu.
Üldise tehisintellekti loomine – kui see peaks teoks saama – toob kaasa radikaalse muutuse maailmas, ehk suurima, mis kunagi on toimunud lühikese aja jooksul. Võttes arvesse arenguid robootikas, ei oleks keeruline ette kujutada humanoididest torumehi, hooldajaid haiglates või teadlasi, kes juba tööle tulles on tutvunud kõikide maailmas kirjutatud teadustöödega mingis kindlas valdkonnas. See muudab töö olemust ja mõnede arvates (kelle hulka kuulub ka OpenAI tegevjuht Sam Altman) lammutab kogu olemasoleva majandussüsteemi.
Kuigi võib eeldada, et TI abil töötavate robotitega tootmine muutub odavaks ja töövõimekus kordades kasvab, tekib ikkagi küsimus, mille eest massiliselt töötuks jäänud inimesed kaupu ja teenuseid soetavad. Niisuguse maailma ettekujutamine nõuab fantaasiat, aga see on siiski võimalik. Võimalik, et raske on tajuda pigem seda, et kõik kirjeldatu võib teoreetiliselt toimuda lähima mõnekümne aasta jooksul. Üldist tehisintellekti ei saa enam kindlasti nimetada kratiks. Ta on selleks inimesele liiga sarnane.
Kui üldise tehisintellektiga kooseksisteerivat tulevikku oleme inimestena veel kuidagi võimelised ette kujutama, siis seda, mis tuleb järgmisena, on juba raske visualiseerida.
Superintellekt on järjekordne teoreetiline tehisintellekti vorm, mille intellekt ületab oluliselt kõige helgemate ja andekamate inimeste oma praktiliselt igas valdkonnas alates teaduslikust loovusest ja üldisest tarkusest kuni sotsiaalsete oskusteni.
On teadlasi, kes väidavad, et üldisest tehisintellektist superintellektini on vaid väikene samm. Superintellekt teeb asju, mille põhjustest ja loogikast inimene enam aru ei saa.
Suhet superintellekti ja inimeste vahel võib võrrelda minu suhtega minu koer Nöpsiga, kes ka parima tahtmise juures ei suuda mõista, miks ma hommikuti kodust välja tööle lähen ja alles õhtul tagasi tulen. Ta ei suuda ette kujutada, mis on töötamine, milleks on loodud kontoripinnad, miks ma pargin kontorisse minnes auto maa-alusesse parklasse ja siis maksan parkimise eest.
“Ma ei küsi oma koeralt oma elu pisiasjade jaoks luba ega aruta temaga oma elu eesmärke.”
Ei saa väita, et superintellekt inimkonna kindlasti kohe hävitaks. Võimalik, et ta suhtuks inimkonda samamoodi, nagu mina suhtun oma koera, kes on armas ja oluline osa meie perekonnast, kuid kelle heaolu sõltub ikkagi tema peremeestest. Ma ei küsi oma koeralt oma elu pisiasjade jaoks luba ega aruta temaga oma elu eesmärke, kuigi ma pean tihti tema olemasoluga arvestama (nt et keegi pereliikmetest saaks ta õigel ajal pissitama viia).
Kooseksisteerimise ettekujutamine superintellektiga käib meile üle võimete. Tehnoloogiasõbraliku inimesena jälgin ma tehisintellekti arengut põnevusega. Siiski tuleb tõsiselt võtta neid, kes väljendavad oma muret, et kuna superintellektil võivad olla eesmärgid, mida inimesed ei mõista, siis inimkond muutub tema jaoks tähtsusetuks või suisa segavaks komponendiks. Kasvõi juhul, kui inimesed püüavad teda välja lülitada või kui nad ei allu tema tahtele. Kõige keerulisem on see, et me ei suuda sellist tulevikku isegi ette kujutada, rääkimata ohtude ja võimaluste täpsest kaardistamisest. Seda tulevikku iseloomustab teadmatus.
Kui kratt on sobiv metafoor kitsa tehisintellekti kohta, siis üldise ja supertehisintellekti jaoks võiks kasutada muid metafoore. Metafoorid ei ole süütud, need selgitavad ja ka kujundavad seda, kuidas me millestki mõtleme.
Nobeli preemia laureaat Geoffrey Hinton, keda on nimetatud ka tehisintellekti ristiisaks, arvab, et eksisteerib 10–20-protsendiline võimalus, et tehisintellekti areng toob kaasa inimkonna hävinemise lähema kolme aastakümne jooksul.5 Hinton on võrrelnud tehisintellekti tiigrikutsikaga. Tiigrikutsikas on väiksena armas ja nunnu, kuid täiskasvanuks saades muutub ta inimesele ohtlikuks.
Elon Musk ütles oma kuulsas 2014. aastal Massachusettsi tehnoloogiainstituudis antud intervjuus, et tehisintellekt on suurim eksistentsiaalne oht inimkonnale. Ta ütles, et seda luues me päästame valla deemoni, keda me ei suuda kontrollida. Sellega võttis ta kasutusele veel ühe metafoori, mille peaks minu arvates ümber kujundama.
Deemoneid on samastatud kristlikus traditsioonis kurjade vaimudega, kelle teod olid inimeste jaoks hävitavad ja vaenulikud Jumala suhtes. Selliselt neid ka tänapäeva lääne kultuuris reeglina nähakse, nad on olendid, kelle motiivid ja teod on läbinisti halvad.
Minu hinnangul on see võrdlus tehisintellektiga ebatäpne. On keeruline ja liialdav väita, et üldine tehisintellekt või isegi superintellekt toob inimkonnale kindlasti hävingu. Peab tunnistama, et me lihtsalt ei tea seda ega oska superintellekti käitumist ette näha.
Kristluse-eelsel ajastul Antiik-Kreekas ei olnud deemonid puhtakujulise kurjuse esindajad. Deemonid olid inimese ja jumalate vahel asuvad vaheolendid, kes olid ettearvamatud ja vahel kapriissed. Nende tegude tagajärjed võisid inimestele olla nii õnnistuseks kui ka hukatuseks. Nad võisid viia inimesi hullumeelsuseni, aga ka käituda moraalselt.
Antiik-Kreeka kultuuris mõistetud deemoni tähendus sobib minu arvates üldisele ja superintellektile. Ta võib kaasa tuua ajaloo suurima seni nähtud õitsengu või ka täieliku inimkonna hävingu. Teda iseloomustab täielik ettearvamatus.
Krati metafoori häda on see, et kratt on folklooris suhteliselt totakas olend, kellest inimene on intellektuaalselt üle. Näiteks saab kratti hävitada, andes talle võimatu ülesande, näiteks punuda liivast nöör. Vara kogub ta omanikule naabritelt varastades, mitte midagi ise luues ja kui talle putru või leiba ei anta, siis ta muutub kurjaks. Soomeugri rahvaste folklooris võis kratiga halb ümberkäimine viia selleni, et see tuppa või suisa lauale roojab.
Krati metafoor on kitsa tehisintellekti jaoks ühtaegu sobiv, kuid teisalt ka tehisintellekti arengut arvesse võttes reaalsust eitav ja karikatuurne. Ettearvamatu Antiik-Kreeka deemon – üleloomuliku väega õitsengu looja või hävitav purustaja – on minu arvates palju sobivam.
Kuid nende metafooridega tekib ikkagi probleeme. Metafoor peab olema tänapäeva kontekstis arusaadav. Ega tänapäeva Eestis keegi kratist just palju ei tea ja kahjuks käib see ka Antiik-Kreeka deemoni kohta. Deemonit nähakse ikkagi kristluse mõjutusel kurjuse kehastusena. Neid tähendusi tuleb selgitada. Aga ehk on kellelgi tehisaru kohta välja pakkuda veelgi täpsem metafoor, mis võtab arvesse selle tehnoloogia suurepäraseid võimalusi, aga ka kõhedakstegevaid riske ja teadmatust?