Esmaspäeval kell 15.30 lõppeb kodumaise kaerajoogitootja YOOK avalik võlakirjapakkumine, millega soovitakse investoritelt kaasata 3–6 miljonit eurot. Kuigi 11% aastane intressimäär ja võimalus panustada uue kodumaise brändi kasvuloosse tundub pealtnäha ahvatlev, teatas investeerimisfond Avaron oma blogipostituses, et nemad emissiooniil ei osale.
„Hoolimata atraktiivsest intressimäärast ja võimalusest panustada ühe Eesti ettevõtte kasvuloosse otsustasime meie pakkumises mitte osaleda,“ kirjutab Avaron. „Näeme selles emissioonis liiga palju punaseid lippe, mis lähevad vastuollu meie üldise võlakirjainvesteeringute filosoofia ja käekirjaga.“
Kõrge intress on ohumärk
Avaron toob välja, et kõrge intress peegeldab probleemide tekkimise tõenäosust. Kuigi sektorid on täiesti erinevad, tõmbab fond paralleeli Läti lennufirmaga airBaltic, millel on YOOK-iga mitmeid sarnaseid jooni: krõbe intressimäär (14,5%), kahjumlik äritegevus ja negatiivsed rahavood.
„Me ei taha olla negatiivsed ettekuulutajad, kuid tänaseks on airBalticu võlakirja väärtus kaotanud ligikaudu 70% nominaalväärtusest ning see kaupleb tähtajani tootlusega üle 80%,“ hoiatab Avaron.
Fondi peamine kriitika seisneb selles, et YOOK on lühikese ajalooga ja varajases kasvufaasis olev start-up, mis ei teeni veel kasumit. Tavapäraselt rahastatakse sellises faasis ettevõtteid omakapitali, mitte kalli võlakapitaliga, kuna suured intressikulud pärsivad kasumisse jõudmist.
Avaroni hinnangul on riskid ja tulusus võlainvestori kahjuks tugevalt kaldu. Võlakirja tõusupotentsiaal on 11% peale piiratud, kuid riskid on ettevõtte ebaõnnestumisel sisuliselt võrdsed aktsionäride omadega. Lisaks nähakse huvide konflikti: suuraktsionäridele on YOOK tõenäoliselt vaid väike osa portfellist, mis võib viia omanike ja võlainvestorite motivatsiooni lahknemiseni. Eriti võiks investoreid invsteerimisfirma hinnangul häirida aga tõsiasi, et osa kaasatavast rahast ehk 1,5 miljonit eurot läheb aktsionäride varasema laenu tagasimaksmiseks.
Kust tuleb raha makseteks?
Kuna YOOK opereerib negatiivsete rahavoogudega ja ärimudel nõuab paljude käibekapitali, tekib Avaronil küsimus, kuidas plaanitakse reaalselt teenindada investoritele lubatud kvartaalseid intressimakseid.
Samuti on nende hinnangul küsitav tagatise tegelik väärtus, kui asjad peaksid minema hapuks. Kuna tehase ehitust on 7 miljoni euro ulatuses finantseerinud Coop Pank, oleks nende nõue esikohal. Seejuures on pangalaenu ja tagatise suhe on ligikaudu 50%.
„Kui peaks tekkima vajadus põhivarasid likvideerida, toimub see suure tõenäosusega raamatupidamislikust väärtusest madalama hinnaga, mis omakorda vähendab võimalikku võlakirjainvestoritele jäävat osa,“ märgib fond. Samuti ei saa veel toetuda immateriaalsetele varadele ehk brändiväärtusele, sest ettevõte alles kinnitab kanda ega ole laialdaselt tuntud.
Lisaks finantsnäitajatele toob Avaron välja konkreetsed puudujäägid ettevõtte juhtimises ja läbipaistvuses. Nimelt on emaettevõtte YOOK OÜ ja tütarfirma YOOK Production AS juhatustest vaid üks isik (Katre Kõvask – toim), kuigi hea tava kohaselt peaks operatsiooniriskide hajutamiseks olema juhatuses vähemalt kaks inimest. Lisaks on ettevõtte 2025. aasta aruanded emissiooni hetkel veel auditeerimata, mis paneb Avaroni küsima, miks ei oodanud juhtkond emissiooniga auditi valmimiseni.
Kuigi YOOki juhtkond rõhutab 2,5-kordset müügitulu kasvu, toovad Averoni analüütikud välja, et see toimub väga madalalt baasilt ning suures osas jaekettidele müüdud proovipartiide pealt.
Samuti tuuakse välja, et YOOK-i aastane tootmisvõimsus 20 miljonit, on väike võrreldes Euroopa hiidudega nagu Oatly või Danone, kelle mahud ulatuvad 700–1000 miljoni liitrini. Ometi ei suuda isegi Oatly selliste mastaapide juures kasumit teenida ning analüütikud ei näe seal pöörde saabumist ka lähiaastatel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)