Ainuüksi 4. maist kuni 7. maini registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) kokku 292 teadet telefoni- ja internetikelmustest. 30 juhul tekitati inimestele ka reaalselt varalist kahju, kokku summas 490 987,34 eurot.
5. mail pöördus PPA poole 47-aastane naine, kes nägi juba möödunud aasta mai lõpus Facebookis reklaami, mis pakkus investeerimist Besttrade4you platvormil.
Kannatanu jagas oma kontakte ning sai peatselt kõne inimeselt, kes registreeris talle kauplemisplatvormil konto ning juhendas tegema esimest sissemakset. Pärast seda võimaldas kannatanu umbes üheksa kuu vältel enda seadmele kaugjuurdepääsu AnyDesk programmi kaudu ning tema nimele avati konto Citadele pangas ja mitu krüptorahakotti, kuhu naine tegi ülekandeid.
Kannatanu pole platvormil teenitud raha kätte saanud ning temalt nõutakse täiendavate maksete tegemist. Kelmusega tekitatud kahju on esialgsel hinnangul 135 459,26 eurot.
Lisaks investeerimispettustele on PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse grupijuhi Monika Mägi sõnul viimasel ajal taas sagenenud juba varem levima hakanud petukõned meditsiiniasutuste nimel.
„Kõne on üldjuhul venekeelne, kuid oleme saanud teateid ka eestikeelsete kõnede kohta,“ kirjeldas Mägi. Samuti võib sellele eelneda eesti- või venekeelne tervishoiuteemaline küsitlus, kus uuritakse põgusalt inimese tervisemurede kohta ja küsitakse isikuandmeid.
„Küsitlus võib sarnaneda toidulisandite telefonimüügi kõnele.
Monika Mägi
„Küsitlus võib sarnaneda toidulisandite telefonimüügikõnele. Petukõnes kutsub kelm üldjuhul kannatanut analüüse andma, pakub aega eriarsti juurde või teavitab teda visiidi tühistamisest.“
Politsei on tänaseks võtnud kannatanute ja perearstikeskustega ühendust ning tuvastanud, et kõnetegijad ei tea täpselt, millise perearsti nimistusse kõne saaja kuulub. Petturite eesmärk on lihtsalt helistada järjest läbi telefoninumbreid ja õngitseda inimeste isikuandmeid.
„Selline kõne tehakse tavaliselt selleks, et luua esmane kontakt kannatanuga, millele järgneb juba uus petukõne panga või politsei nimel, milles viiakse jutt kiiresti kodus või pangakontol olevale rahale,“ kirjeldas Mägi.
Peamiselt langevad sellise skeemi ohvriks just eakamad inimesed. „Väga oluline on, et inimesed räägiksid oma eakate lähedastega ning hoiataksid neid praegu levivate petuskeemide eest. Uurige, kellega nad suhtlevad, ning kui tekib kahtlus, et nad võivad olla kelmuse ohvriks langenud, siis teavitage sellest politseid,“ sõnas PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse grupijuht.
Lisaks sai politsei sel nädalal kaks teadet juhtumitest, kus kelmid üritasid inimest mõjutada oma korterit maha müüma. Ühel juhul see kelmidel ka õnnestus. Petuskeem sai alguse veearvestite vahetamise ettekäändel, mille kaudu saadi naiselt kätte tema isikukood. Seejärel sai naine kõne end politseinikuna esitlenud kelmilt, kes väitis, et naine on langenud petturite ohvriks ning nad võivad üritada tema korterit enda nimele ümber vormistada.
Kelmid veensid naist, et ta osaleb salajases politseioperatsioonis, mille eesmärk on kelmid vahele võtta. Selle kaudu õnnestus petturitel veenda naist oma korterit maha müüma ning temalt välja petta ligemale 55 000 eurot. Edasi ostis kannatanu kelmide juhendamisel 39 900 euro eest sõiduauto ning sai juhise see 30 000 euro eest sularaha vastu maha müüa. Politseile andis kahtlasest tehingust teada valvas kodanik ning politseinikud reageerisid kohe ja pidasid koos kiirreageerijatega auto müügist saadud raha üleandmisel kinni kohale ilmunud 45-aastase naise, keda kahtlustatakse petuskeemis osalemises.
PPA tuletab meelde, et politsei ei kaasa inimesi salajastesse operatsioonidesse ega palu neil osaleda kurjategijate kinnipidamises. Samuti ei survestata kedagi oma raha, pangakaartide või isikuandmete loovutamiseks. Lisaks ei palu politsei ega ükski teine riigiasutus inimesele helistades PIN-koode sisestada ega suuna teda tegema pangatoiminguid.
Kelmuse ohvriks langedes on Mägi sõnul oluline kiiresti tegutseda ning võtta esimese asjana ühendust oma pangaga, et sulgeda kontod ja kaardid ning paluda võimalusel kelmide tehtud tehingud tagasi pöörata. Seejärel tuleks pöörduda politseisse.
Politsei ootab vihjeid kelmuste kohta, sh kuvatõmmiseid ja kõnesalvestisi meiliaadressil kelmused@politsei.ee.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (30)