Kinnisvaraarendaja Ülemiste City nõuab töötukassalt kohtu kaudu neli miljonit eurot. Tüli tekkis, kui töötukassa uus juht otsustas loobuda uhkemale kontoripinnale kolimisest, mis oleks tähendanud aastas miljon eurot lisakulu. Ülemiste City väitel oli aga kolimine juba kokku lepitud ja lepingusse kirjutatud.
Töötukassa on otsustanud loobuda kolimisest Ülemiste City linnakusse rajatavasse uude majja, sest uue juhi sõnul ei vaja amet toretsevat premium-klassi bürood. Ülemiste kinnisvaraarendaja on aga uue üürnikuga algusest peale arvestanud ja nõuab nüüd kohtu kaudu neli miljonit kahjutasu.
Pooltel on erinev arusaam lepingu sisust ja garantiidest.
Praegu üürib töötukassa kinnisvaraarendajalt Mainor Ülemiste ajutist büroopinda. Ülemiste sõnul on pooltel kehtiv üürileping tingimusega, et kui järgmisel aastal Masingu Maja valmis saab, kolib töötukassa sinna. Nüüd on aga töötukassa loobunud kolimisest ja kinnisvaraarendaja läheb riigiettevõtte vastu kohtusse.
“Lepingusse saigi sõnastatud, et kus nad praegu on, on ajutine pind ja siis neil on kohustus sõlmida üürileping Masingu büroohoonesse läbiräägitud tingimustel. Umbes aasta aega me oleme töötukassa uue juhtkonnaga püüdnud suhelda ja kompromissi leida, mis neid ka rahuldaks. Aga kahjuks on see pigem ühepoolne suhtlus olnud ja töötukassa on võtnud lihtsalt eiramise taktika,” lausus Ülemiste City juht Sten Pärnits
Kompromisslahendusi on töötukassagi enda sõnul korduvalt pakkunud. Möödunud aasta märtsis ameti uueks juhiks saanud Gert Tiivase sõnul oli eelmise juhi kavandatud kolimine seotud üksnes kavatsuste protokolliga, mitte siduva lepinguga.
“Meil on kaks asja – meil on üürileping ajutise pinna kohta, kus me praegu oleme – seda täidame, seal me viibime. Ja teine asi on kavatsuste protokoll. Ei saa olla sellist asja nagu üürileping või kohustus, kus ei ole kokku lepitud ei hinda, ei lepingu pikkust, ei pinna suurust – sellist asja ei ole olemas, see on lihtsalt emotsionaalne väide,” lausus Tiivas.
Kohtu kaudu nõuab arendaja lepingu täitmata jätmisest kahjutasu 4,1 miljonit eurot.
“Selle nelja miljoni sees on kaks peamist komponenti. Üks on saamata jäänud üüritulu, sellepärast et töötukassa ei pea lepingust kinni ja ei sõlmi pikemat üürilepingut Masingusse, mille kohustus neil on lepingus sätestatud. Teine on ehitushinna kallinemine, mis nende venitamisest oli tingitud,” ütles Pärnits.
Tiivas sellist nõuet põhjendatuks ei pea. Samuti on pooltel erinev arusaam lepingu rikkumise sanktsioonidest.
“Sanktsioonid on juba sellised lepingulised punktid, mida ei saa välja öelda, need on konfidentsiaalsusega kaitstud, aga seal on konkreetsed punktid veel kirjas,” lausus Pärnits.
“Lepingus on sõnaselgelt kirjas, et kui kumbki pool lepingust taandub, siis sellega ei kaasne rahalisi kohustusi,” ütles Tiivas.
Tiivase sõnul ei ole peaks ameti juhid saama endale uhke peakontori, samal ajal kui klienditeenindajad jäävad vanale pinnale. Ülemiste Citysse mitte kolimisest hoitakse kokku umbes miljon eurot aastas.