Kord Vestmann all, siis Piibeleht peal. Nii võib iseloomustada Nõmme Kalju ja FC Flora duelli läbi aastate, nii on läinud tänavuse hooaja lõikes ja nii läks ka Hiiu staadionil peetud heitluses, mille Flora seekord teenitult 1:0 võitis.
- Vaata Liisi Troska galeriid mängust artikli alt!
Pole liialdus öelda, et avapoolaeg kuulus täielikult Florale, kes võttis kiirelt palli enda kontrolli alla ning lubas Kalju väga harva sellega ohtlikult üle keskjoone. Samas püsis Kalju tagaliin hästi ja selgeid väravavõimalusi nappis ka florakatel. Kuigi Flora teenis esimese pooltunniga tervelt kaheksa (!) nurgalööki, ei suudetud neist tekitada suurt midagi.
Teravamad-küsitavamad olukorrad tekitas Kalju ning nende keskmes oli tipuründaja Mattias Männilaan. Tema terava nurga alt tehtud löögi tõrjus juba 6. minutil Kaur Kivila, 21. minutil võitles Männilaan aga Airon Kolloga ja kukkus karistusalas. Ehkki VAR kontrollis võimalikku penaltit päris pikalt, näitasid kordused, et ka Männilaan ise hoidis Kollot samavõrd särgist.
Flora sai palli 28. minutil ka võrku, kui Henri Perk pareeris Nikita Kalmõkovi täpselt enda ette, aga Rauno Sappinen oli ilmselges suluseisus. Mõni minut hiljem pidi Perk end ette sirutama Sergei Zenjovi üritusele.
Väravast jõuti sentimeetrite kaugusele 40. minutil. Sander Alamaa pääses ootamatult lihtsast Pergiga silmitsi ja lõi – latti! Pall põrkas sealt napilt, aga selgelt Flora jaoks valele ning Kalju silmis õigele poole väravajoont, jätkuolukorras jõudis Daniil Sõtšugov enne Alamaad ennast jaole.
Alamaa saatis veel ise ühe löögiürituse tagumisest postist mööda ja teises väljakuotsas võttis Danõl Maštšenko sihikule ristnurga, ent kõmmutas üle ja mööda. Poolaja lõpetas Mihhail Kolobovi pommlöök Pergile sülle. Statistika kinnitas külaliste ülekaalu, sest Flora tegi avapoolajaga kaheksa pealelööki ja neist pooled läksid raamidesse, nurgalööke teeniti koguni üheksa. Kalju vastavad numbrid olid kaks, üks ja kaks.
Nagu asjatundjad avapoola järel ennustasid – sellest pikemalt allpool –, tuligi Kalju teiseks poolajaks riietusruumist välja uutmoodi energiaga ja kõigest minuti möödudes tõi Kolobov väravajoonelt ära Rommi Sihi pealöögi. Flora suutis aga juba 50. minutil otsustavalt nõelata. Nikita Kalmõkov leidis ristsööduga karistusala tagant Sander Tovstiku, tugevale löögile sai Perk sõrmed vahele, aga mitte enamat – 0:1!
Ibrahim Jabiri ja Mihhail Orlovi sekkumine elavdas Kalju rünnakut veelgi ning Kivila tööpäev muutus Flora väravasuul aina tihedamaks. Ta pidi 69. minutil tõrjuma esmalt väravajoonelt suurepärase käesirutusega Männilaane pealöögi ning pareerima vaid minut hiljem ka Jabiri ürituse.
Kalju sai 83. minutil veel penaltit nõuda, kui Tiago Baptista tsenderduse järel maadlesid ja kukkusid tagumise posti juures Vladislav Kreida ja Männilaan. VAR-kontroll võttis aega, kuid lõpuks mindi mänguga ikkagi edasi. Mõni minut hiljem sai Baptista proovida madalat karistuslööki – Kivila tõrjus jälle. Kaljut ei päästnud ka seitse lisaminutit, lõpuvile kuulutas Flora võitu.
Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:
1. Kas Kalju hoog raugeb?
Kuue vooru järel oli Kaljul tabelis viis võitu ja viik ning see andis liigatabelis esikoha. Järgmise viie mänguga on juurde tulnud kaks võitu, ent ka kolm kaotust. Seejuures on jäädud alla nii Florale kui ka Paidele, samuti Pärnu Vaprusele. Vahepeal liidriks kerkinud Levadiast ollakse nüüdseks maas juba viie punktiga, Floragi kerkis selja taha vaid punkti kaugusele.
Ehkki Kalju keskvälja on sel hooajal mitmel korral kiidetud, keeras Flora nende käigud eriti avapoolajal väga efektiivselt lukku ning sisuliselt sundis Nikita Andrejevit vahetustele. Florakate peatreener Konstantin Vassiljev toonitas mängu järel ka ääretsoonide kontrollimist, millega saadi valdavalt hästi hakkama.
Kalju ründemäng paranes mõnevõrra pärast 60. minutil tehtud vahetusi, kui kahe tugeva ründajaga jätkamine seadis Flora tagaliini uutmoodi pinge alla ja paaril korral pidigi Kaur Kivila Flora päästjaks kehastuma. Ent Kalju jäi ise mitmel puhul rünnakul arglikuks – selle asemel, et anda värava ette tugev ja terav sööt, mindi ebalevalt kaaslast otsima. Ka see, et seitsme lisaminutiga, kus oli võimalik juba riske võtta, ei suudetud tekitada mitte ainsatki ohtlikku olukorda, viitab siiski teatavale hambutusele.
2. … ja Flora oma kasvab?
“Suures pildis rahul, mäng meie. Aga lähiminevik ütleb nii, et Kalju läheb nüüd ilusti riietusruumi, Andrejev sõimab kõigil näod täis, tulevad uued mehed väljakule ja hakkavad hullumoodi jooksma. Teise poolaja algus saab olema väga-väga tähtis, et me selle kenasti vastu peame.”
Nii ütles Flora väravavahtide treener Aiko Orgla ETV vaheajastuudios. Ennustus läks justkui täide ja samas ei läinud ka – Kalju tuli tõepoolest teisele poolajale teise energiaga, aga Flora lõi hoopis ise seepeale kiirelt värava ja kannatamiseks justkui ei läinudki.
Flora käekäik on olnud Kalju omale sisuliselt risti vastupidine. Esmalt kaotati Superkarikafinaal, siis teeniti nelja esimese liigavooruga kolm kaotust. Ent kui jätta kõrvale kindel allajäämine Levadiale, on arengukõver võtnud selgelt suuna ülespoole. Kõigi sarjade peale on viimase viie mänguga korjatud oma võrgust vaid üks pall ning hooaja algul väravalöömisega püstihädas olnud meeskond on tõusnud vastavas arvestuses liigas kolmandat kohta jagama.
Arenguruumi on siiski ka Floral, sest juhtub harva, et tosin nurgalööki teeninud meeskond ei suuda ühestki midagi ohtlikku luua. Seekordse väravaautori Sander Tovstiku sõnul tehakse aga realiseerimisega trennides igapäevast tööd ja kahe noore äärekaitsja kokkumängust sündinud tabamus seda ka kinnitab.
3. Küsimärgid
Kahel korral oli Kaljul põhjust küsida penaltit ja kahel korral kohtunikel õigus sellest keelduda. Avapoolaja keskel kukkus Mattias Männilaan võitluses Airon Kolloga, ent kordused näitasid, et tegu oli pigem jõulise võitluse kui veaga. Tõsi, Kollole võinuks ehk määrusterikkumise vilistada mõni sekund varem, väljaspool karistusala, ent selliseid olukordi VAR mõistagi üle ei vaata.
Lõpu eel kukkus Männilaan karistusalas taas, olles seekord läinud sõlme Vladislav Kreidaga. Nüüd oli videokohtunikul uurimist rohkem, aga otsus ikka sama – jätkame. Korduste põhjal kaotas Kreida tsenderduse hetkel Männilaane korraks silmist, püüdis siis temast haarata ja lõpuks olid mõlemad mehed pikali maas. Kohtunike otsuse tagamaid täpselt teadmata saab siinkohal aga eeldada, et palli lennukaar oli niivõrd kõrge, et Männilaanel puudus võimalus selleni küündida ja seega polnud ka penalti andmiseks põhjust.
4. Derbihõng
Henri Pergile ei meeldinud, et Sander Tovstik palli minema viskas, ning ta lükkas Flora kaitsja lihtsalt pikali. Veidi hiljem pandi rinnad kokku keskväljal, taas leidus kukkujaidki. Kõige suurema kisa tõi aga kaasa kohtunike otsus lubada tagasi väljakule Flora ründaja Rauno Sappinen, keda oli väljaku ääres tohterdatud.
Kuna hetk hiljem mängis Flora kaitseliinist pika palli täpselt samasse tsooni, kuhu Sappinen sööstis, võis aru saada ka Kalju mängijate ja treenerite vihapurskest. Samas tuleb tõdeda, et tegu oli õnnetu juhusega, sest kui Sappinen pidanuks veel kauem küljejoone taga ootama, olnuks see ülekohtune Flora suhtes. Kristo Külljastinen premeeris lõppakordina igatahes Kalju pinki paari kollase kaardiga.
5. Ilus-valus hetk
Emadepäeva puhul sammusid Kalju mängijad platsile emade käekõrval ja Roosade Pantrite sektorist kõlas tavapärase “Nõmme Kalju kohal on” asemel päevakohane “Nõmme emad kohal on”. Ent kohe seejärel langetati ühiselt vaikuses pea, et mälestada Robb Carterit. Aastate jooksul lugematuid kordi Aberdeenist Hiiule rännanud šotlasest Kalju fänn käis Eestis veel kahe nädala eest, kui võõrustati Pärnu Vaprust, ent lõppev nädal tõi kurva uudise – tema teekond jätkub taevastel väljakutel.
6. Mängu parim – Kaur Kivila
Flora edu saladus oli meeskondlikkus, aga hetkel, kui initsiatiiv läks Kalju kätt, päästsid Kivila kaks suurepärast tõrjet poolteise minuti sees florakad kindlana näinud väravast.