See ettepanek on osa võltsettepanekute sarjast ja kuulub Venemaa hübriidstrateegia hulka, teatasid valitsusringkonnad Berliinis, vahendab Saksa uudistekanal NTV.
Saksamaa ja Euroopa ei lase end sellest lõhestada ja läbirääkimisvõimalus ei ole usutav, sest Venemaa ei ole oma tingimusi muutnud. Usutavuse esimene proovikivi oleks relvarahu pikendamine Venemaa poolt, märgib NTV, Saksa valitsuse allikatele viidates.
Euroopal ja USA-l on end sisse töötanud läbirääkimismeeskonnad, teatasid Saksa valitsuse allikad.
„Euroopa peab lauas istuma. Selleks peavad aga tingimused sobima,“ ütlesid allikad.
Schröderi enda büroo teatas Saksa uudisteagentuurile DPA, et Schröder ei kommenteeri seda küsimust.
„Iga ettepaneku usaldusväärsust tuleb tõsiselt uurida,“ kommenteeris Schröderi erakonna, samuti valitsuskoalitsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide (SPD) välispoliitika kõneisik Adis Ahmetovic ajakirjale Der Spiegel. „Me ei saa nimelt aktsepteerida, et Ukraina ja Euroopa julgeoleku üle otsustavad ainult USA ja Venemaa. Meie eesmärk peab olema läbirääkimislauas istuda.“
Kui üks tingimus selleks oleks Schröderi osavõtt, tuleks seda arutada „meie Euroopa partneritega tihedalt kooskõlastades“, mitte kohe välistada, teatas Ahmetovic.
Putini ettepaneku uurimise poolt on ka SPD välispoliitikaekspert Ralf Stegner.
„Ma tervitan iga algatust, mis võiks sõja lõpetada,“ ütles Stegner Der Spiegelile. Praegu Euroopa läbirääkimistel ei osale ega saa ka mingeid ettepanekuid teha. „Kui see peaks kellegi sellise nagu Schröder kaudu õnnestuma, oleks hoolimatu see kõrvale heita,“ ütles Stegner.
Oma nõusolekut väljendas vasakpopulistlik ja Vene-meelne Sahra Wagenknechti Liit (BSW).
„Me peaksime endise kantsleri ametisse panema. Mis meil kaotada on?“ kommenteeris BSW esimees Fabio De Masi AFP-le.
Vastu on Bundestagi väliskomitee endine esimees, samuti SPD poliitik Michael Roth.
„Putini samm tuua vahendajana mängu just Schröder on väljakutse USA-le ja läbinähtav manööver,“ ütles Roth ajalehele Der Tagesspiegel. „Kes tõesti rahu tahab, alustab relvarahust.“
Rothi sõnul ei saa võimalike läbirääkimiste vahendaja olla „lihtsalt Putini semu“, vaid ta peab olema vastuvõetav eelkõige Ukrainale.
Skeptiline oli ka liberaalse Vaba Demokraatliku Partei (FDP) Euroopa Parlamendi liige Marie-Agnes Strack-Zimmermann.
„Vahendaja peaks selles sõjas olema mõlema poole poolt aktsepteeritud,“ ütles Strack-Zimmermann meediagrupile Funke.
Strack-Zimmermanni sõnul on Schröder pidevalt Putini lähedust otsinud ega ole Ukraina ründamist piisavalt selgelt hukka mõistnud. Otsustav küsimus on Strack-Zimmermanni sõnul seetõttu, kas Ukraina Schröderit selles rollis aktsepteeriks ja võttes arvesse, et Schröder jäi Putini sõbraks ka pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal ja on ilmselt seda endiselt, kas teda saab piisavalt neutraalsena tõsiselt võtta.
Aastatel 1998-2005 Saksamaa liidukantsler olnud 82-aastast Schröderit on aastaid kritiseeritud muu hulgas ka tema oma erakonna sees suure sõpruse pärast Putiniga ning tulusate töökohtade pärast Vene nafta- ja gaasiettevõtetes.
Viimati kommenteeris Schröder Venemaa agressioonisõda Ukrainas jaanuari lõpus arvamusartiklis ajalehes Berliner Zeitung, milles möönis, et sõda on rahvusvahelise õiguse rikkumine, aga lisas: „Ma olen aga Venemaa igavese vaenlasena demoniseerimise vastu.“ Samuti kutsus Schröder taastama energiatarneid Venemaalt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (31)