Ossinovski rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et tema arvates on erakondadest tahe president riigikogus ära valida nii Reformierakonnal, Eesti 200-l kui ka sotsiaaldemokraatidel.

“EKRE-l seda selgelt ei ole. Ning Keskerakonnal ja Isamaal tundub pigem olevat soov lustida valijameeste kogus. Teha mingisugust valitsusvastast kampaaniat selleks, et oma positsiooni parlamendivalimiste eel paremaks saada,” sõnas Ossinovski.

Ta meenutas, et prognoosis juba mõne kuu eest, et presidendivalimiste protsess läheb ka sel korral raskelt ja segaselt. Ta meenutas 2016. ja 2021. aasta presidendivalimisi, kus need kandidaadid, kellest alguses räägiti, lõpuks presidendi kohale ei maandunud.

“Tundub, et ka sel korral see sinna suunda läheb ja sellel on kaks põhjust. Üks on juba mainitud parlamendivalimiste lähedus, mis kindlasti paneb oma pitseri protsessile. Teine põhjus on üldine poliitiliste kokkulepete ruumi ahenemine erakondade vahel. Erakondadevaheline usaldus on erakordselt madal ja aastate jooksul läinud aina kehvemaks. Ja kuna põhiseadus näeb ette, et presidendi valimiseks riigikogus on vaja väga tugevat üle välja toetust ehk 68 häält, siis praeguses poliitilises kultuuris ja olukorras on see erakordselt keeruline.”

Miks erakondadevaheline usaldus on kahanenud, selles on Ossinovski sõnul mitmeid põhjuseid. Esiteks on toimunud erakondades põlvkonnavahetus, mille tulemusel on vähem pikemaajalist koostöökogemust inimeste vahel.

“Selle tulemusena võib olla vähem mõistmist, et teatud hetkedel ainult iseenda partei huvide eest võitlemine tegelikult ei ole ka sellesama partei huvides. Mõnikord tasub kokku leppida enda jaoks suboptimaalses tulemuses selleks, et tervikuna edasi minna,” rääkis Ossinovski.

Teise põhjusena tõi ta välja hästi lühiajalise perspektiiviga otsused, mis Ossinovski hinnangul peegeldavad just Reformierakonna viimaste aastate käitumist.

“Tuletame meelde, kuidas Michal viskas sotsiaaldemokraadid välja valitsusest, lükates nii endast eemale oma loomuliku liitlase teatud strateegilistes küsimustes. Mäletame ka eelmise suve tantsu Tallinna linnavalitsuse ümber, kus sooviti paar kuud enne valimisi oma poliitilist positsiooni parandada. Ja ka viimased tõmblused presidendivalimiste kontekstis Reformierakonna poolt taas näitavad seda.”

Ossinovski sõnul on olukord tegelikult lihtne. Hoolimata sellest, kas Reformierakond meeldib või ei meeldi, on see peaministripartei, millel on riigikogus presidendivalimiste mõttes blokeeriv vähemus olemas.

“Ilma Reformierakonnata presidenti valida ei ole võimalik ja sellest tulenevalt lasub ka nendel vastutus panna kokku protsess, mis viib selleni, et president on võimalik ära valida. Ma ei ütle, et ei ole olnud siiraid katseid, aga ühtegi tulemuslikku formaati ju tegelikult välja pole pakutud.”

Kriitiline oli Ossinovski ka Isamaa ja Keskerakonna suhtes, kelle plaan on sirgjooneline: kõikides Eesti hädades on süüdi valitsus ja eeskätt siis Reformierakond.

“Sellest tulenevalt tuleb igal võimalusel, ükskõik missugune see manööver parasjagu on, seda uuesti Eesti rahvale kinnitada. Ja see tähendab, et kasutatakse võimalust Reformierakonnale ära teha. Mis omakorda teeb Reformierakonna igasuguste katsete osas ettevaatlikuks, sest nad teavad, et tegelikult teiste erakondade, vähemasti osade erakondade kavatsused ei ole selles kontekstis siirad.”

Ossinovski sõnul oleks ta üllatunud, kui Isamaa ja Keskerakond ütleksid, et siin on kolm kandidaati ja me oleme valmis toetama ükskõik millist, kes saab kõige suurema toetuse erakondade poolt.

“Ma arvan, et mäng liigub selles suunas, et Reformierakonna toetatud kandidaat kukuks läbi selleks, et näidata, et Reformierakond ei saa hakkama.”

Ossinovski arvas, et Kristen Michal mäletab väga hästi 2016. aasta presidendivalimisi ega korda neid vigu, mida tegi Reformierakond tollal Taavi Rõivase juhtimisel.

“Michal oli siis tema valitsuse liige ja lähedane nõuandja. Reformierakond käis väga palju erinevaid kandidaate välja, olid rahvatuurid ja debatid. Aga Reformierakond ise ei suutnud oma kolme kandidaadi vahel valida. Rääkimata sellest, et öelda partneritele, et lepiks kokku mingisuguses protsessis, mis ilmtingimata ei pea tähendama Reformierakonna esitatud kandidaadi toetamist. Ja millega see kõik lõppes? Ma arvan, et sellest on nii palju õpitud, et Reformierakonna kandidaati Reformierakond ei püüa pakkuda. Et tõepoolest nad püüavad otsida kandidaate väljapoolt oma erakonda.”

Kriitiliselt suhtus Ossinovski aga avangutesse, mille peaminister Michal tegi eelmisel nädalal, kui käis võimaliku presidendikandina välja Kersti Kaljulaidi nime.

“Järgmiseks õhtuks oli see kandidaat tümaks tehtud tema enda partei poolt. Kus inimesed ütlesid, et esiteks nad pole sellest midagi kuulnud ja teiseks, et ega nad ka ei põle seda inimest presidendiks toetama. See teeb väga ettevaatlikuks kõik ülejäänud inimesed, kes võiks teoreetiliselt presidendiks tulla, kui nüüd juba päevaga põletatakse kandidaate läbi.”

Ossinovski nimetas teatriks seda protsessi, mis on käinud presidendivalimistega riigikogu esimehe Lauri Hussari initsiatiivil.

“Reinsalu mängis ülejäänud inimesed seal vanematekogu koosolekul üle ja pani nad mängima oma pilli järgi. Loomulikult ei ole selle eesmärk presidenti valida, vaid joosta valitsuse plaan umbe. See on kindlasti õnnestunud, vähemasti praeguse seisuga.”

Ossinovski viis jutu tagasi usaldusele, mida erakondade vahel napib, mistõttu ei saa ratsionaalselt ka erakonnad selles küsimuses käituda.

“Tuletame meelde intsidenti, kus ajakirjanduses ilmus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajate vahel toimunud sõnumivahetus. Millest see kõneleb? Sellest, et väga keeruline on delikaatselt kõneleda, kui hiljem võib juhtuda, et tuleb hakata lugema sellest ajalehes.”

Ossinovski sõnul on varem olnud põhimõte, et kui sa tahad inimestega rääkida, siis on mingisugune sõnumisaladus olemas. Aga nüüd juhtus, et kui asi läks ühel või teisel viisil ühe erakonna jaoks hapuks, lükati teine erakond nii-öelda rongi alla.

“Ma julgen öelda, et sotsiaaldemokraadid on alustanud seda protsessi heas usus. Me tõesti oleme lootnud, et on võimalik valida riigikogus Eestile hea president. Headest kandidaatidest tegelikult puudust ei tule. Ja arvestades, millises geopoliitilises olukorras me täna eksisteerime, on erakordselt oluline, et saaksime tugeva riigipea. Aga praegu tundub, et iga järgmise avanguga, mis Reformierakonna poolt tuleb, muutub kokkuleppele jõudmine aina keerulisemaks. Aga eks lõpuks ikka Eestile president valitakse. On valitud varem ja valitakse ka seekord.”