Igal aastal on ligi 10 000 kehvemal majanduslikul järjel olevat inimest saanud riigilt tasuta ja soodushindadega õigusnõu, kuid nüüd asendub see ministeeriumi juturobotiga, vahendab BNS Postimehe artiklit.
Alates 2017. aastast on Eesti riik pakkunud väikese sissetulekuga inimestele tasuta õigusabi. Selleks korraldas justiitsministeerium riigihankeid, mille on võitnud õigusbüroo HUGO.legal.
See pole teenus, kus riigi kulul määratakse kohtus käimiseks advokaat – seal muudatusi ei tule. Õigusnõu on teine teenus: selle abiga saavad ka majanduslikult kehvemal järjel inimesed juristi nõu näiteks elatisnõuetes, lepingutes, töösuhetes.
Sel aastal uut hanget ei korraldatud, vaid pikendati lepingut HUGO.legaliga. Nüüd selgus, et justiitsministeerium plaanib uuest aastast tasuta õigusnõustamise üldse lõpetada.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles Postimehele, et kui teenus loodi, oli eesmärk luua üle-eestiline võrgustik, mis pakuks väikese sissetulekuga inimestele tasuta õigusnõu.
Minister ütles, et aja jooksul on selgeks saanud, et küsimused, millega pöördutakse, on korduvad. Kuna ka tehnoloogia on edasi arenenud, siis on tema sõnul küsimus, kas senine korraldus on enam kõige otstarbekam.
Juturobot on Pakosta sõnul viimases katsetusfaasis ning sellega tahetakse välja tulla aasta alguses. Sealjuures ei ole aga justiitsministeeriumi arendatava juturoboti vastused õiguslikult siduvad. «See võimaldab anda kõikidele inimestele infot, kuidas inimene saab kiiremini ja paremini enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda,» sõnas Pakosta.
HUGO.legali juht Erki Pisuke ütles, et praegu on õigus saada kaks tundi tasuta õigusabi tagatud kõigile, kelle eelmise kvartali keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot. Laste õigustega seotud perekonnaasjades on samaks piirmääraks 2000 eurot brutos. Pärast tasuta tundide täitumist on võimalik kasutada veel ka soodushinnaga õigusabi.
Sealjuures tohib HUGO.legal vastavalt ministeeriumiga sõlmitud lepingule inimesi kohtus esindada vaid laste õigustega seotud perekonnaasjades, muul juhul suunavad nad inimesed tasulise teenuseni riiklikus süsteemis, kus neile antakse, juhul kui nad riigi õigusabi saavad, advokatuurist esindaja.
Pisukese sõnul kasutab seda teenust igal aastal ca 10 000 inimest. Kõige rohkem osutatakse õigusabi perekonnaõiguse valdkonnas, kus abivajajate arv moodustab ligi 43 protsenti kõikidest abivajajatest. Teine väga oluline valdkond on võlaõigus ning seejärel tööõigus.
«Riigi toetatava õigusnõustamise kadumine jätab eriti haavatavasse seisu laste õigustega seotud perekonnaõiguse mured, kuid ka kõik teised abivajajad, kellel on aastatega tekkinud õigustatud ootus teenusele,» ütles Pisuke. «See on kõik, mis puudutab elatiste nõudeid, suhtluskorra ja laste hooldusõiguse küsimusi, aga ka nõusolekute küsimist lapse nimel tehingu tegemiseks. Laste õigustega seoses oli riigi toel õigusabi korras võimalik ka abivajajaid kohtus soodushinnaga esindada. Selline võimalus kaob uuest aastast ära.»
Pisuke nentis, et ei kujuta ette, kuhu abivajajad uuest aastast oma muredega pöörduvad. «Turuhinnaga õigusabi (tunnihinnad 150–200 eurot tunnis) pole enamikule kättesaadav. Samuti ei lahenda küsimust advokaatide pakutav riigi õigusabi, kuna selle taotlemine ning saamine on keeruline.»
Ta tõi võrdluse, et kui pereasjades esindavad nad tihti naisi, kellel on lapsed ja iga lapse pealt annab riik omakorda soodustust, siis isegi kui naine peab juurde maksma, jääb juhtumi hind tema jaoks umbes 500 euro juurde. «Advokaadibüroost reeglina alla mitme tuhande euro suuruse arvega välja ei tule. Eestis pole õigusabi enamasti isegi keskklassi kuuluvatele inimestele kättesaadav,» nentis Pisuke.
Pakosta rõhutas, et ka praegu ei esinda HUGO.legal enamasti inimesi kohtus ega aja nende asju. Kohtutest saavad inimesed tema sõnul ka praegu otse abi – kohtule saab esitada pöördumise ja vajadusel palub kohtusekretär avaldust parandada.
Praegu on justiitsministeeriumis ettevalmistamisel kohtute reform, mis saab Pakosta sõnul valmis detsembris. Selle raames on kavas kohtute juurde tekitada nii-öelda asjaajaja töökoht – selle inimese ülesanne olekski aidata inimestel pabereid korda ajada. Seeläbi saavad kohtud hõlpu. Lisaks arutatakse advokatuuriga läbi riikliku õiguskaitse põhimõtted – et ei oleks nii, et eile tegeles kaitsja pankrotimenetlusega ja homme tegeleb seksuaalkuriteoga, selgitas Pakosta, kelle sõnul õpiti siinkohal palju Pihlakodu juhtumist.
Kuid praeguse süsteemi ja inimjuristide nõustamise ning uue süsteemi ehk kohtute abide töö alguse vahele jääb siiski auk. Pakosta ütles, et loodetavasti lühike. Samuti saavad riiklikku õigusabi ja esindust endiselt need, kes on haavatavas seisus ja seda kõige enam vajavad. Suuremat rõhku hakatakse pereasjades panema riiklikule perelepitusele. Ja veel: «On üks osa, mida ei teata: ministeeriumid on kohustatud oma alas õigusselgitusi andma,» sõnas Pakosta.