Olukord on eriti huvitav, kui vaadata, mis samal ajal Tallinnas toimus. Draamateatris müüdi vaid noortele mõeldud teatriõhtu piletid välja loetud minutitega. 20-eurosed piletid kadusid kiiresti ning huvi oli nii suur, et täitusid ka etenduse-eelsed ringkäigud. See näitab selgelt, et noortele suunatud taskukohase teatri järele on nõudlus olemas.

Järelikult ei saa probleem olla selles, et noored ei taha teatrisse minna. Tahavad küll, aga mitte igal pool.

Elamus, mis võiks noori kõnetada

Oma kodulinnas, Raplas, nähtud Jaanus Rohumaa „Venus karusnahas“ ei olnud seejuures kuidagi „valesse sihtgruppi“ kuuluv lavastus. Vastupidi. Tegemist on intensiivse, mängulise ja psühholoogiliselt pingestatud looga, mis uurib alistumise, domineerimise ja võimu teemasid. Lavastus mängib pidevalt reaalsuse ja teeskluse piiril – vaatajana ei ole alati lõpuni selge, kas näitlejad on rollis või mängivad rolli rollis. Just see kihilisus muudab loo põnevaks.

Eriti jäi mulle meelde, kuidas etenduses kujutati prooviesinemist – laval justkui harjutati etendust, mida publik samal ajal vaatas. Teises vaatuses toimuv rollivahetus pani kogu eelneva täiesti uude valgusesse. „Venus karusnahas“ oli täpselt selline teatrikogemus, mis võiks noort vaatajat kõnetada: tempokas, visuaalne, natuke piire nihutav ja samas humoorikas. Ja ometi ei olnud neid saalis.

„Venus karusnahas“ oli täpselt selline teatrikogemus, mis võiks noort vaatajat kõnetada: tempokas, visuaalne, natuke piire nihutav ja samas humoorikas. Ja ometi ei olnud neid saalis.Lisann Luhtoja

Veelgi kõnekam oli etendusejärgne vestlusring. Kohal oli umbes 20 inimest, neist kuni 26-aastaseid minu hinnangul seitse (kui end ka sisse arvestada). Näitlejad Alo Kõrve ja Saara Pius rääkisid vabalt ja humoorikalt oma tööst. Jutust jäi kõlama, kui palju tööd ühe rolli taga tegelikult on. Näiteks kirjeldas Pius, kuidas ta õpib teksti pähe nii, et filmib proovi ja harjutab seejärel oma osa helita, kuuldes vaid partnerit. See on detail, mille peale vaatajana ei mõtle, aga mis annab hästi aimu sellest, kui läbimõeldud ja süsteemne see töö tegelikult on.