Uuringu tulemused kinnitavad, et järgmise sammuna tuleb fookus suunata investeerimisteadmiste parandamisele ja sotsiaalse ebaühtsuse vähendamisele rahatarkuses.
„Märgatav on muutus, et Eesti inimesed ei vaata oma rahakotti enam vaid tänase päeva lõikes. Seitsmeprotsendiline tõus tulevikku vaatavates hoiakutes kinnitab, et säästmine ja finantsplaneerimine on muutumas loomulikuks osaks meie igapäevasest mõttelaadist, mitte ei ole enam pelgalt teoreetiline teadmine,“ ütles rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid.
Suurim muutus toimus hoiakutes
Eesti elanike rahatarkuse koondskoor tõusis võrreldava metoodika alusel 68 protsendilt 70-le. Kuigi OECD värskendas tänavu metoodikat, näitavad kõrvutatud andmed selget trendi: me teame rohkem, käitume nutikamalt ja tunneme end rahaliselt turvalisemalt.
Kui varem oli fookus pigem hetkes elamisel, siis nüüd väärtustavad eestlased üha enam pikaajalist planeerimist ja säästmist.
Kõige märkimisväärsem hüpe toimus rahalistes hoiakutes (+7 protsenti). Kui varem oli fookus pigem hetkes elamisel, siis nüüd väärtustavad eestlased üha enam pikaajalist planeerimist ja säästmist. Lisaks tõusis majandusliku heaolu mõõdik 43 protsendilt 46-le, peegeldades paremat valmisolekut ootamatusteks. Ka digirahatarkus kasvas 59 protsendilt 63-le – oleme digikanalites tegutsedes kindlamad ja teadlikumad.
„Eestlaste baasteadmised on tugevad, aga uuring näitas selgelt kätte meie „klaaslae“ – keerulisemad investeerimisteemad on paljudele veel võõrad,“ märkis Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahandusinstituudi kaasprofessor Tõnn Talpsepp.
„Kuigi 90% elanikest mõistab une pealt inflatsiooni ja intresside mõju, siis keerulisemad instrumendid tekitavad segadust. Vaid 14% vastanutest teadis, kuidas on omavahel seotud võlakirjad ja intressimäärad. Kuigi see küsimus oli uuringus esmakordselt ja varasem võrdlusmoment puudub, peegeldab tulemus siiski asjaolu, et huvi investeerimise vastu on kasvanud kiiremini kui süvateadmised,“ lisas Talpsepp.
Mida kõrgme palk, seda paremad teadmised
Kuigi üldpilt on positiivne, joonistuvad uuringust välja selged sotsiaaldemograafilised lõhed. Kõige tugevamalt mõjutab rahatarkust sissetulek ja haridustase: kui kõrgepalgaliste teadmiste skoor ulatub 81 protsendini, siis madalama sissetulekuga leibkondades piirdub see 62 protsendiga.
Sarnane vahe käriseb ka haridusteel, kus kõrgharidus annab teiste gruppide ees kuni 15-protsendipunktilise eelise. Huvitav erisus ilmneb aga sugudevahelises võrdluses – kuigi meeste sooritus teadmiste kontrollis oli naiste omast kindlam (vastavalt 85% ja 74%), on tegelik käitumine ja hoiakud raha suhtes mõlemal sugupoolel üsna sarnased ja tasakaalus.
Uuring põhineb OECD koordineeritud rahvusvahelisel rahatarkuse mõõtmise standardil. Eesti viib selliseid uuringuid läbi alates 2010. aastast (varem 2010, 2012, 2015, 2019, 2023).
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)