Pevkuri sõnul küsis ta eelmisel nädalal Türgi ettevõtte ARCA omanike käest, mida nad Eestis teha plaanivad.
“Tehas Eestisse plaanitakse ehitada nii kiiresti kui võimalik, sõltuvalt sellest, kui kiiresti nad saavad (Eestis) erinevad load: lõhkeaine käitlemise loa, relvaloa, kõik muud, ja ehitusloa. Ehitusloa kättesaamisest (alates) on nad valmis ehitama tehase valmis 12 kuni 14 kuuga. Tehaseliinid, mis hakkavad tootma moona, on neil juba olemas,” lausus Pevkur.
“See, mida nad tootma hakkavad, on Eesti tehases valdavalt keskmaa ja pikamaa ulatusega 155-millimeetrine mürsk ehk 30+ ja 40 kilomeetri ulatusega moon, mida Eesti kaitsevägi kindlasti vajab,” lisas kaitseminister.
Nagu varem on teada, plaanib ARCA luua tehasega Eestisse kuni tuhat töökohta ja töölistest soovitakse enamik leida Eestist. “Aga loomulikult peavad nad tooma ka eksperte teistest riikidest ja ka oma kodukohariigist,” märkis Pevkur.
Peale seda, kui kolm nädalat tagasi selgus, et suure mürsutehase Põhja-Kiviõlisse ehitab Türgi ettevõte ARCA, on Eestis väidetud, et türklased hakkavad siin eelkõige tootma ekspordiks mõeldud moona, mille laskeulatus on väike ja mida Eesti kaitsevägi ei kasuta.
Pevkuri sõnul kinnitasid Türgi ettevõtte omanikud talle eelmisel nädalal kirjalikult, et nad soovivad Eestis tootma hakata pika laskeulatusega moona.
“Nende kinnitus oli see, et Eestis hakkavad nad tootma Euroopa ja Ameerika Ühendriikide turule. See on see info, mis, mis nemad seal ütlesid ja sellele me saame täna tugineda,” lisas ta.
“Kui küsida, et kas Eestil on nendega hetkel (moona ostmiseks) lepingut, siis minu teada hetkel nendega lepingut ei ole. Kas nad toodavad (pikamaa moona)? Jah, toodavad. Kas me soovime (osta) – sõltub sellest, milline on nende pakutav hind. Kui nende hind on sobilik ja konkurentsivõimeline teiste turu peal pakkujatega, siis loomulikult on mõistlik, et me Eestis toodetavat moona ka Eestis ostame,” lausus Pevkur.
Komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et Eestis on jäänud kõlama väide, et ARCA kavatseb siin tootma hakata ka 122-millimeetrised rakette ehk Gradi laskemoona, mida kasutab näiteks Venemaa.
“See on nende tootmisportfellis ja loomulikult ettevõte, kuna see liin võimaldab toota erinevaid asju, ju toodab oma tehases seda, mis tal on lepingutes. Aga veel kord, nad ütlesid, et hakkavad Eestis tootma pikamaa 155-st moona. Nii lihtne ongi, et mina ei tea, mis nad siin pooleteise aasta pärast lõpuks tootma hakkavad. Ma eeldan seda, et kui nad on seda kinnitanud meile kirjalikult, et nad hakkavad tootma pikamaa 155-st moona Euroopa ja USA turule, siis see nii on,” vastas Pevkur.
“Kõik need spekulatsioonid ma soovitaks siinkohal lõpetada ja keskenduda sellele, et investeering, mis on ligi protsent Eesti SKT-st, Eestisse tuleks, need ligi tuhat töökohta tuleks ja et me saaksime endale tehase, mis suudab toota moona, mis on Eesti kaitseväele vajalik ja saaksime võimekuse, kus moona toodetakse täistsüklis ehk alates mürsu kesta valmistamisest lõpetades täitmisega,” lisas ta.
Merilo: Eesti kaitseväel pikamaa moona vajadus olemas
Kaitseväe juhataja Andrus Merilo ütles, et kaitsevägi andis oma hinnangu ministeeriumile, et lühikese ulatusega moonaga pole Eesti kaitseväel midagi peale hakata ning et tema ei näe ka ärilist loogikat, miks peaks Türgi ettevõte seda siin tootma hakkama, kui nad on öelnud, et toodang on suunatud Euroopasse ja USA-sse.
“Eesti kaitsevägi kasutab kaasaegset suurtükisüsteemi, mille jaoks on vaja pika distantsiga moona. Mida kaugemale, seda parem, seda me näeme ka Ukrainas. Nüüd, kui see firma väidab, et hakkab tootma Euroopa ja Ameerika turule, siis lühikese moona turgu lihtsalt ei ole. Nad ei saa mitte kunagi seda investeeringut tagasi, kui nad peaks tootma hakkama ainult lühikese distantsiga, mis on umbes 16 kilomeetrit, millega ausalt öelda pole kaasaegsete suurtükkidega midagi teha,” lausus Merilo.
Merilo sõnul on kaitseväe jaoks oluline ka teada, kas ARCA hakkab Eestis pikamaa moona tootma algusest lõpuni Eestis. “Aga igal juhul pikamaamoona vajadus 155-millimeetrise suutükimoonana on Eesti kaitseväel olemas ja see kindlasti teravneb kriisi ja sõja ajal,” ütles ta.
Kui ARCA hakkab tootma ka 122-millimeetrist moona, siis selle vajadus on olemas näiteks Ukrainal, lisas Merilo.
Kaitseministeerium teatas 21. aprillil, et Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis hakkab 155-millimeetrist suurtükimoona tootma Türgi taustaga ettevõte ARCA Baltics Operations. Investeeringu kogumaht on suurusjärgus 300 miljonit eurot, valmiv moonatehas loob piirkonda kuni tuhat töökohta ja plaanib tootmist alustada 2028. aastal.