Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 10. mail kell 17.14:

– Venemaa kaitseministeerium: Moskva jälgib relvarahu;

– Kreml: Trumpi esindajad tulevad varsti Moskvasse dialoogi jätkamiseks;

– Ukrainameelne partisanirühmitus süütas enda väitel vene sõjarongi veduri;

– Berliin on skeptiline Putini idee suhtes tuua Schröder Ukraina vahendajaks;

– Venemaa sõltumatud ajalehed: Venemaa on sõjas kaotanud 352 000 sõdurit;

– Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit.

Venemaa kaitseministeerium: Moskva jälgib relvarahu

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et Ukraina on rikkunud riikides vahel kokku lepitud relvarahu. Ministeerium väitel korraldas Ukraina droonirünnakuid ja lasi suurtükituld Vene vägede pihta, vahendas uudisteagentuur Interfax.

Viimase 24 tunni jooksul on Venemaa kaitseministeeriumi teatel alla tulistatud 57 Ukraina drooni. Ministeerium lisas, et Moskva järgib relvarahu.

Vene väed teatasid, et nad olid Ukraina tegevusele “vastanud samaga”, rünnates neid mitmikraketiheitjate ja miinipildujatega.

Kreml: Trumpi esindajad tulevad varsti Moskvasse dialoogi jätkamiseks

Venemaa presidendi Vladimir Putini nõunik Juri Ušakov ütles pühapäeval, et USA erisaadik Steve Witkoff ja Jared Kushner külastavad üsna pea Moskvat.

Ušakovi sõnul on ameeriklaste visiidi eesmärk jätkata dialoogi Venemaaga, et jõutaks kokkuleppeni Ukrainaga.

Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri

Ukrainameelsne partisanirühmitus Atesh ütles sotsiaalmeedias, et süütas 10. mail Lipetski oblastis Venemaa sõjaväe elektriveduri.

Väidetavat sabotaaži kajastavas videos on, kuidas Ateshi liikmed valavad veduri sisemusse süttivat vedelikku ja süütavad selle. Teises videos on näha, et vedur on leekides.

Sabotaažioperatsiooni käigus olevat hävitatud vedur, mida kasutati sõjalise kauba veoks Ukraina Sumõ oblasti suunas.

Rünnak leidis väidetavalt aset ühel raudteelõigul Lipetski linna lähedal. Millal rünnak täpselt toimus, ei ole selge,

“Kasutuskõlbmatuks muudetud vedur ei saa enam osaleda sõjaväerongide vedamises, mis tähendab, et vastase logistikasüsteemi üks element on peatatud,” kirjutas Atesh sotsiaalmeedias avaldatud teates.

Lipetsk asub ligikaudu 335 kilomeetri kaugusel Venemaa–Ukraina piirist Sumõ oblastis

Atesh viib regulaarselt läbi sabotaažiakte Venemaa territooriumil ja Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel.

Viimase aasta jooksul on Ateshi väitnud, et nad on saboteerinud olulisi raudteesõlmi, ühe veduri ning Venemaa õhutõrjetehase.

Berliin on skeptiline Putini idee suhtes tuua Schröder Ukraina vahendajaks

Vene režiimi juht Vladimir Putin pakkus Ukraina sõja vahendajaks oma kauaaegset liitlast ja sõpra, Saksamaa endist kantslerit Gerhard Schröderit, idee, millesse Berliinis suhtutakse skeptiliselt.

Laupäeval küsiti Putinilt, keda ta sooviks Euroopaga kõneluste taasalustamisel abiks, mille peale vastas Putin, et eelistaks isiklikult Schröderit, kes juhtis Saksamaad aastatel 1998 kuni 2005.

Tänaseks 82-aastane Schröder on ka kaua pärast ametist lahkumist jäänud Kremli liidriga lähedaseks, eristudes enamikust Lääne poliitikutest alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.

Saksa ametnikud reageerisid ettevaatlikult, öeldes, et on Putini mõtte teadmiseks võtnud, kuid peavad neid osaks Venemaa võlts-pakkumiste seerias, teatasid valitsusallikad pühapäeval AFP-le.

Üks allikas ütles, et Moskva kavatsuste tegelik proovikivi oleks praeguse kolmepäevase vaherahu pikendamine.

Schröderi seisukoht on teinud temast kodumaal vastuolulise tegelase. Ta ei ole kunagi avalikult Ukraina sissetungi hukka mõistnud, mis on talle maksma läinud mitmed endistele kantsleritele tavapäraselt antavad privileegid.

 Venemaa sõltumatud ajalehed: Venemaa on sõjas kaotanud 352 000 sõdurit

Esimest korda sel aastal uuendasid Venemaa sõltumatud meediaväljaanded Mediazona ja Meduza oma üldhinnangut Venemaa sõjaliste kaotuste kohta Ukrainas.

Nende 9. mail avaldatud raporti kohaselt on alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris hukkunud 352 000 Venemaa meest vanuses 18 kuni 59.

Ühisraport, mis avaldati Venemaal võidupüha tähistamise päeval, avalikult kättesaadava pärimisregistri andmetel, mis kajastab pärimismenetlusi. Samuti kasutati sõjas hukkunute kontrollitud andmebaasi, mille on koostanud Mediazona, Meduza, BBC News Russian ja vabatahtlike rühm.

Seni on kinnitatud 217 808 Venemaa sõjaväelase nimed, kes on sõjas hukkunud.

Hinnang hõlmab ainult ametlikult kinnitatud Venemaa kodanike surmajuhtumeid. Esimest korda võeti arvestusse ka sõdurid, kes on kohtuotsusega surnuks või teadmata kadunuks kuulutatud juhtudel, kus surnukehasid ei ole leitud ega tuvastatud.

Väljaannete sõnul kuulub ligikaudu 90 000 hinnangulistest surmadest selliseks, samas kui umbes 261 000 loeti “tavapärasteks” kaotusteks, mis on tuvastatud pärimis- ja muude ametlike dokumentide kaudu.

Raporti kohaselt hakkas teenistujate surnuks või teadmata kadunuks tunnistamise avalduste arv kohtutes järsult kasvama 2024. aasta keskpaigas.

Sõltumatute Venemaa väljaannete hukkunute hinnang on madalam kui Ukraina sõjaväe avaldatud arvud. Ukraina kindralstaabi andmetel oli Venemaa 9. mai seisuga kaotanud alates sissetungi algusest 24. veebruaril 2022 ligikaudu 1 340 270 sõdurit.

Lisaks inimkaotustele on Ukraina sõjavägi teatanud, et Venemaa on kaotanud 11 920 tanki, 24 541 soomustatud lahingumasinat, 95 252 sõidukit ja kütuseveokit, 41 712 suurtükisüsteemi, 1 780 mitmikraketiheitjat, 1 371 õhutõrjesüsteemi, 435 lennukit, 352 helikopterit, 281 208 drooni, 33 laeva ja paati ning kaks allveelaeva.

Washingtonis tegutsev mõttekoda Center for Strategic and International Studies (CSIS) märkis 2026. aasta jaanuaris avaldatud raportis, et Venemaa kaotused olid ligikaudu kaks kuni 2,5 korda suuremad kui Ukraina omad.

CSIS-i raporti kohaselt kandis Ukraina ajavahemikus veebruarist 2022 kuni 2025. aasta detsembrini tõenäoliselt 500 000–600 000 kaotust, sealhulgas hinnanguliselt 100 000–140 000 lahingutes hukkunud sõdurit.

Venemaa ei ole seni avaldanud ametlikke andmeid oma kaotuste kohta Ukraina sõjas.

Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu

Vene droon tabas 9. mai ööl elamut loodepoolses Harkivi linnas, vähem kui 24 tundi pärast seda, kui pidi algama Venemaa ja Ukraina vaheline kolmepäevane relvarahu.

Droonirünnak tabas üheksakorruselist hoonet linna tööstusrajoonis, teatas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov.

Kohalike võimude teatel sai rünnakute tagajärjel kaheksa inimest vigastada, nende hulgas kaks kaheksa-aastast poissi

Kuberneri sõnul töötavad rünnakupaigas päästeteenistused.

Rünnak toimus relvarahu esimesel päeval, mis pidi kestma 9.–11. maini. USA president Donald Trump teatas relvarahust 8. mail pärast seda, kui Venemaa ja Ukraina olid kumbki esitanud omaette relvarahualgatused.

Tsiviilohvreid teatati 9. mail ka teistes rindelähedastes piirkondades. Zaporižžja oblasti kuberner Ivan Fjodorov ütles, et Vene FPV-droon tabas Polohivski rajoonis autot, tappes 67-aastase mehe ja vigastades veel kahte inimest.

Dnipropetrovski oblastis hukkus pommitamise tagajärjel 46-aastane naine ning 87-aastane naine sai vigastada, teatasid piirkondlikud võimud.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

– elavjõud umbes 1 341 110 (+840)

– tankid 11 920 (+0);

– jalaväe lahingumasinad 24 545 (+3);

– suurtükisüsteemid 41 787 (+75);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1782 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1373 (+2);

– lennukid 435 (+0);

– kopterid 352 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid 1362 (+11);

– operatiivtaktikalised droonid 282 697 (+1489);

– tiibraketid 4585 (+0);

– laevad/kaatrid 33 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 95 479 (+227);

– eritehnika 4176 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.