2026. aasta märtsis veedeti statistikaameti andmetel Eestis vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes ligi 438 000 ööd, mida oli 11% rohkem kui 2025. aasta märtsis ja 4% rohkem kui kriisieelsel 2019. aasta samal kuul. Kasv on seda tähelepanuväärsem, et 2026. aasta märtsis oli mulluse märtsiga võrreldes üks nädalavahetuse päev vähem. Majutatuid oli 234 000 ehk 8% rohkem kui aasta varem ja 0,3% rohkem kui 2019. aasta märtsis.

Kasvasid nii sise- kui ka välisturism

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul oli märtsi tulemus majutusturul väga tugev, sest kasvasid nii sise- kui välisturism ning samal ajal jõudis majutuspakkumine uuele rekordtasemele. „Eestis oli märtsis esimest korda üle 50 000 voodikoha ja Tallinnas üle 20 000 voodikoha. Oluline on, et nõudlus kogu Eestis kasvas tänavu märtsis pakkumisest kiiremini, mistõttu paranes ka täitumus,“ ütles Michelson.

Märtsis toetas turgu nii Eesti elanike kui väliskülaliste suurem nõudlus. Eesti elanike ööbimisi oli 198 300 ehk 9,4% rohkem kui aasta tagasi ja 14% rohkem kui 2019. aasta märtsis. Välisturistide ööbimisi kogunes 239 900, mida oli 12% rohkem kui mullu, kuid 2,6% vähem kui kriisieelsel 2019. aasta märtsil. Majutatute arv kasvas siseturul 117 200-ni (+8%) ja välisturistide seas 116 800-ni (+8%). See tähendab, et ööbimiste arv kasvas majutatute arvust kiiremini, mis viitab veidi pikemale viibimisele.

Ka aasta esimene kvartal tervikuna oli tugev. Jaanuarist märtsini kogunes Eestis 1,26 miljonit ööbimist, mida oli 7,3% rohkem kui aasta varem. Majutatuid oli kolme kuuga 684 000 ehk 5% rohkem kui mullu.

Märtsis vedas turu kasvu väga selgelt Tallinn. Pealinnas tehti 238 300 ööbimist, mida oli 15% rohkem kui aasta varem. Majutatute arv ulatus Tallinnas 120 100-ni, kasvades aastaga 12%. Tallinnas tehti ligi 54% kõigist Eesti majutusöödest ning ligi 69% väliskülaliste ööbimistest.

Eriti tugev oli pealinna siseturu tulemus

Eesti elanike ööbimisi oli Tallinnas 72 200 ehk 20% rohkem kui aasta varem ja üle kahe korra rohkem kui 2019. aasta märtsis. Kasvu täpset põhjust majutusstatistika ei näita, kuid reisieesmärgi andmed viitavad tööreiside, konverentside ja koolitustega seotud ööbimiste kasvule. Märtsi alguses võis nõudlust toetada ka Tondiraba jäähallis toimunud iluuisutamise juunioride MM. Välisturistide ööbimisi kogunes Tallinnas 166 100, mida oli 13% rohkem kui mullu ja 2% rohkem kui kriisieelsel ajal.

Piirkondadest paistsid märtsis lisaks Tallinnale silma Tartu, Pärnu ja Valga. Tartu maakonnas kasvas ööbimiste arv aastaga 12% 38 200-ni ning Tartu linnas 13% 36 500-ni. Pärnu maakonnas kogunes 56 600 ööbimist, mida oli 9% rohkem kui aasta varem. Valgamaal kasvas ööbimiste arv 22% 14 200-ni ning oli koguni 60% kõrgem kui 2019. aasta märtsis. Häid kasvunumbreid näitasid ka Võrumaa (+11%), Saaremaa (+6%), Läänemaa (+5%) ja Ida-Virumaa (+5%). Samal ajal jäi ööbimiste arv mullusest madalamaks näiteks Põlvamaal, Jõgevamaal, Järvamaal, Raplamaal ja Hiiumaal.

Voodikohtade täitumus paranes mullusega võrreldes, kuid jäi alla 2023. ja 2024. aasta märtsi tasemele. Eestis oli voodikohtade täitumus 28%, võrreldes 26%-ga aasta varem. Tallinnas tõusis täitumus 34%-lt 37%-le. Keskmine ööpäeva maksumus ühe inimese kohta püsis Eestis 45 eurol ehk mullusega samal tasemel. Tallinnas oli keskmine hind 47 eurot, mis oli ühe euro võrra madalam kui 2025. aasta märtsis.

Sihtriikide vaates püsis Soome märtsis suurima välisturuna 65 500 ööbimisega, kuid kasv jäi tagasihoidlikuks (+0,4%). Läti jäi teisele kohale 38 900 ööbimisega (+6%). Suurematest turgudest kasvasid kiiresti Ühendkuningriik (+30%), Itaalia (+40%), Ameerika Ühendriigid (+33%) ja Poola (+50%). Leedu ööbimisi oli 14% ning Saksamaa ööbimisi 6% rohkem kui aasta varem. Soome osakaal väliskülaliste ööbimistest langes aastaga 30%-lt 27%-le, mis näitab, et välisturgude kasv on muutunud laiapõhjalisemaks.

Viimasel ajal on lähematest riikidest Läti kõrvale järjest enam astumas Poola ja Leedu. „Läinud aastal oli Poola turistide ööbimisi näiteks Tallinnas 20% rohkem kui aasta varem ja koguni 63% enam kui pandeemiaeelsel ajal. Tallinna lennujaamaga teeme ka koostööd uute perspektiivikate lennühenduste saamiseks. Wizz Air lendab nüüd Tallinnast Krakówisse ja Varssavisse ning alates selle aasta juunist ka Gdańskisse, muutes poolakate jaoks Eestisse tuleku lihtsamaks kui kunagi varem. Uusi ühendusi toetasime märtsis ka digikampaaniaga Poolas,“ ütles EISi turismi fookusvaldkonnajuht Orvika Reilend.

Majutusstatistika kõrval näitab turismi laiemat kasvu ka Eesti Panga 2026. aasta I kvartali reisistatistika: välismaalaste mitme- ja ühepäevareiside arv Eestisse kasvas aastaga 3% 781 800 reisini ning välisturistide kulutused Eestis suurenesid 264 miljonilt eurolt 280 miljoni euroni. Mitmepäevareise tehti ligi 481 000, mida oli 3% rohkem kui eelmisel aastal, ning nende keskmine kestus kasvas 3,6 ööni. Ühepäevareisid moodustasid 38% kõikidest reisidest ja nende arv kasvas aastaga 4%.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)