Kuidas jõudsid murdmaasuusatamiseni ja millal sai sellest tippsport?
Murdmaasuusatamiseni jõudsin tänu oma perele, eriti isale, kes on terve karjääri olnud minu treener. Suusatamine on olnud minu elu loomulik osa. Juba 2-3 aastasena käisin isaga treeninglaagrites kaasas, kuid trenni läksin 6-aastasena. Alguses oli murdmaasuusatamine lihtsalt üks tore tegevus, kuid ajapikku hakkasin võistlustel tulemused paranema ning huvi aina kasvas. Umbes neli aastat tagasi, kui saavutasin Põhjamaade meistrivõistlustel 7. koha, sain esimest korda selgelt aru, et olen võimeline jõudma tippkonkurentsi. Seal kogetud tase ja võrdlus parimate omavanuste suusatajatega andsid enesekindluse, et liigun õiges suunas ja suudan rahvusvahelisel tasemel kaasa rääkida. 2025. aastal maailmameistrivõistlustel osalemine kinnitas seda tunnet veelgi. MM-il startimine näitas, et tehtud töö on kandnud vilja ning kuulun tasemele, kus saan maailma parimatega võistelda. See andis lisamotivatsiooni ja kindluse, et jätkata sihikindlat tööd tippu jõudmise nimel.
Miks otsustasid õppima tulla just Tartu kolledži ehitusinseneeria õppekavale?
Otsustasin tulla õppima ehitusinseneeriat, sest soovisin, et spordi kõrvalt oleks mul tulevikukindel ja praktiline eriala – ainult spordiga ära ei ela. Mind on alati huvitanud ehitusvaldkond ning näen end ka tulevikus töötamas ehitusinsenerina. Võrreldes teiste erialadega meeldib mulle ehitusinseneeria õppekava mitmekülgsus.
Autor: Johanna Säll
See annab mulle laiapõhjalised teadmised ja loob hea ning paindliku vundamendi edasiseks eluks. TalTech Tartu Kolledži kasuks rääkis ka selle väike ja kokkuhoidev kollektiiv. Õppejõud ja töötajad on olnud väga toetavad ning tulnud mulle vastu, mis on aidanud mul paremini aega planeerida ja ühildada õpinguid treeningute ning võistlustega.
Kuidas näeb välja sinu tüüpiline nädal, kui pead ühendama treeningud ja õpingud?
Minu nädal on tavaliselt väga tihedalt planeeritud. Teen päevas ühe kuni kaks treeningut, sõltuvalt perioodist ja koormusest. Kui kool ei alga hommikul vara, üritan teha ühe treeningu juba hommikul ära. Koolipäevadel toimub põhitreening enamasti pärastlõunal, kohe pärast loenguid. Pärast õhtust trenni tegelen iseseisvate õppeülesannetega. See nõuab head ajaplaneerimist ja distsipliini, et kõik kohustused saaksid tehtud. Samas pean oluliseks leida õhtul aega ka pere ja tüdruksõbraga koos olemiseks. Väga oluline osa nädalast on ka teadlik söömine ja taastumine. Planeerin oma toitumist vastavalt treeningkoormusele ning pööran tähelepanu unerežiimile, sest ilma korraliku taastumiseta ei ole võimalik sellist tempot pikalt hoida.
Mis on olnud kõige suurem väljakutse nende kahe ühendamisel?
Kõige raskem on leida õige tasakaal, et ei kannataks sportlikud tulemused ega õppimine. Tihtipeale olen pidanud tegema kompromisse ja aega peab väga hoolikalt planeerima, eriti treeninglaagrite ja võistluste ajal, kus viibin välismaal ja keeruline on õppimisega tegeleda. Veel on raske olnud vaimne koormus ehk peale rasket treeningpäeva tuleb leida energiat ka koolitükkide tegemiseks.
Kas on olnud hetki, kus oled mõelnud, et seda on liiga palju – ja kuidas sa neist üle said?
Kindlasti on olnud hetki, eriti tihedatel võistlus- või sessiooniperioodidel, kus koormus tundub väga suur ja tekib tunne, et kõike on korraga liiga palju. Kui füüsiline väsimus ja vaimne pinge langevad samale ajale, siis on see kõige keerulisem. Sellistel hetkedel olen püüdnud keskenduda ühele asjale korraga. Saan tuge ka lähedastelt, kes mind toetavad ja aitavad sageli mõtted positiivseks keerata. Oluline on ka õppejõududega asjad läbi rääkida, see annab rohkem kindlustunnet kooli osas.
Kas insenerimõtlemine aitab ka sporti paremini mõista?
Jah, kindlasti aitab. Inseneriõpingud on õpetanud mind mõtlema süsteemselt ja analüütiliselt ning see kandub otseselt üle ka sporti. Treeningprotsess ei ole juhuslik, vaid süsteem, kus iga osa mõjutab tervikut. Kui üks komponent ei toimi (näiteks taastumine või tehnika), mõjutab see kohe tulemust. Niimoodi toimib see ka ehituses, kus iga detail on oluline. Lisaks õpetab ehitusinseneeria kannatlikkust ja protsessipõhist lähenemist – tugev vundament on oluline nii hoone kui ka sportlase arengus. Mõlemal juhul loeb järjepidevus, täpsus ja süsteemne töö.
Autor: Erik Kukk
Mis sind motiveerib, kui koormus on väga suur?
Mind aitab teadmine, miks ma seda teen. Mul on selge siht nii spordis kui ka hariduses ning see annab motivatsiooni raskematest perioodidest läbi minna. Pärast keerulisemaid hetki on alati tulnud ka areng või positiivne tulemus, mis kinnitab, et pingutus on olnud seda väärt.
Mida ütleksid noorele ülikooli sisseastujale, kes tahab tippsporti ja õppimist ühendada?
Kõige tähtsam on hea planeerimine. Ilma selleta on väga keeruline kahte nõudlikku valdkonda korraga hallata. Tuleb õppida oma aega ette mõtlema ja olema distsiplineeritud, aga samas ka paindlik, kui plaanid muutuvad. Ülikoolis ei pea sportlane kogu aeg õppima täiskoormusega, mis aitab paremini tasakaalustada treeninguid ja õppetööd. See annab võimaluse keskenduda kvaliteedile nii spordis kui ka koolis, ilma et üks täielikult teise arvelt kannataks. Julgustaksin tippspordi poole pürgivaid noori kindlasti ülikooli astuma. Ainult spordile keskendumine võib pikemas perspektiivis muutuda üksluiseks ning haridus annab vaimset vaheldust ja kindlustunnet tuleviku suhtes. Lisaks on suur eelis see, et pärast sportlaskarjääri lõppu on võimalik kohe tööturule siseneda, mitte alles siis õpinguid alustada.
Kas teeksid täna sama valiku uuesti?
Jah, teeksin sama valiku uuesti. Tippspordi ja õpingute ühendamine ei ole alati lihtne, kuid see on andnud mulle väga palju nii sportlase kui ka inimesena. Olen õppinud oma aega paremini planeerima, vastutust võtma ja pingelistes olukordades toime tulema. Mul on hea meel, et olen panustanud korraga nii sporti kui ka haridusse. See annab kindlustunde tuleviku suhtes ja tasakaalu igapäevaelus. Tagantjärele vaadates tunnen, et see otsus on olnud minu jaoks õige ning on aidanud mul areneda mitmekülgsemaks inimeseks.