Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?
Energia hindade kõikumine, eriti nafta ja gaasi kallinemine, kandub kiiresti üle ehitusmaterjalide maksumusse. See omakorda muudab projektide eelarvestamise keeruliseks ning seab surve alla nii tellijad kui ka ehitajad.
Rand & Tuulbergi partnerlussuhete- ja müügijuhi Kristjan Mardna sõnul pole varjatud murekoht aga mitte materjalide hinnas, vaid hankeprotsessis, mis neelab meeletult aega, raha ja inimressurssi veel enne, kui päriselt midagi ehitama asutakse.
Ideaalses mudelis istuvad tellija, projekteerija ja ehitaja ühe laua taha juba varases etapis. See võimaldab teha otsuseid, mis arvestavad korraga nii tehnilisi, rahalisi kui ka praktilisi aspekte.
Rand & Tuulbergi partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna
Miljonite väärtuses nähtamatut tööd
Tüüpilise projekti eelarvestamine võtab kolm kuni neli nädalat, kuid suuremate riigihangete puhul võib venida isegi paari kuu pikkuseks. Selle aja jooksul töötavad meeskonnad täiskoormusel: analüüsitakse projekte, arvutatakse mahtusid, küsitakse hinnapakkumisi alltöövõtjatelt ning kaasatakse vajadusel ka väliseid konsultante.
“Probleem tekib aga sellest, et sama tööd teeb paralleelselt mitu ettevõtet. Kui ühel hankel osaleb kümme pakkujat, investeerivad kõik need ettevõtted nädalaid intensiivset tööd, kuid lepingu saab lõpuks vaid üks. Ülejäänud üheksa jaoks tähendab see sisuliselt maha kantud kulu,” ütleb Mardna ja lisab, et tegu on reaalselt kulutatud töötundide, palgakulude ja ekspertiisiga, mis ei loo väärtust ei ettevõttele ega tellijale.
“Põhiline ajaressurss kulub mahuarvutustele ja tehnilistele detailidele, kuigi sama energia võiks minna projekti sisulisse arendamisse, lahenduste optimeerimisse ja kvaliteedi tõstmisse,” selgitab Mardna. Tema meelest on tegu järjepideva ebaefektiivsusega, mis vajutab pidurit kogu sektorile.
Ehkki tehnoloogia ja tehisaru annavad lootust protsesside kiirendamiseks, ei ole see täna veel piisavalt küps, et lahendada probleemi tegelik põhjus. Ehitusprojektide dokumentatsioon ei ole täna piisavalt standardiseeritud, mistõttu ei suuda ka kõige nutikamad tööriistad andmeid ühtlaselt ja usaldusväärselt töödelda.
Ühtsemad lähteülesanded ja võrreldavamad pakkumised aitaksid aga tellijatel teha paremaid otsuseid ning vähendaksid selliseid olukordi, kus võrreldakse sisuliselt võrreldamatuid lahendusi.
Koostöö, mis saab alguse juba enne jooniseid
Mardna sõnul ei alga üks edukas ehitusprotsess pakkumiste esitamisest, vaid hetkest, mil projekt on alles idee tasandil.
“Ideaalses mudelis istuvad tellija, projekteerija ja ehitaja ühe laua taha juba varases etapis. See võimaldab teha otsuseid, mis arvestavad korraga nii tehnilisi, rahalisi kui ka praktilisi aspekte. Kui ehitaja kaasatakse projekteerimisse, saab eelarvestamine toimuda paralleelselt lahenduste loomisega, mitte tagantjärele,” ütleb ta. “Nii jääb ära olukord, kus võimalikke probleeme ja kulukohti arvestatakse alles ehitusplatsil, vaid enne, kui need üldse tekkida jõuavad. See loob projekti jaoks tugeva vundamendi nii otseses kui ka kaudses mõttes,” rõhutab Mardna.
Õigel ajal tehtud otsused on odavamad kui hilisemad parandused
Ehituses ei ole muudatused erand, vaid paratamatus. Kui probleemid jäetakse lahendamata ja need kerkivad esile alles ehituse käigus, muutuvad need oluliselt kallimaks. Iga muudatus tähendab ümbertegemist, ajakava nihkumist ja sageli ka täiendavaid kulusid, mis oleksid olnud varajases faasis kergesti välditavad.
“Kõige kallim otsus on see, kui otsus jäetakse õigel ajal tegemata,” ütleb Mardna. Seetõttu on väga oluline rollide selgus, vastutuse jaotus ning otsustusprotsesside kiirus. “Ennetav juhtimine ei tähenda ainult riskide maandamist, vaid ka selget ajastust – õigel hetkel tehtud otsus on alati odavam kui hilisem parandamine.”
Kompetents pakkuda terviklikkust loob kindlustunde
Rand & Tuulbergi kompetents on pakkuda kliendile terviklikkust. Ettevõte tegutseb grupina, kuhu kuuluvad ehituse peatöövõtt, projekteerimine, tootmine, infrastruktuuri peatöövõtt, kinnisvara arendus, eriosad, betoonitööd. S ee võimaldab koondada erinevad teadmised ja kogemused ühe katuse alla ning pakkuda läbimõeldud terviklahendusi.
“Selline ülesehitus annab eelise ka ajas, sest majasiseselt saab otsuseid teha kiiremini, infot liigutada sujuvamalt ning riske paremini hinnata. Tulemuseks on täpsemad eelarved, realistlikumad ajagraafikud ja väiksem tõenäosus ebameeldivateks üllatusteks projekti käigus.”
Aastate jooksul on Rand & Tuulberg keskendunud ka valdkondadele, kus nõutakse eriti suurt täpsust. Näiteks meditsiiniehituses, kus tehnilised nõuded ja kvaliteedistandardid on äärmiselt ranged, on neil Eestis väga suur kogemus. Samuti on nad tegutsenud keerukate tööstus- ja logistikahoonete rajamisel ning arendanud elukondlikku kinnisvara, kasutades sealhulgas oma tootmisvõimekust näiteks puitkonstruktsioonide valmistamisel.
Ehitaja olgu partner, mitte lihtsalt tööde teostaja
Mardna sõnul sünnib kõige parem tulemus siis, kui ehitajat ei käsitleta ainult tööde teostajana, vaid partnerina, kes on kaasatud otsustesse ja vastutab koos tellijaga lõpptulemuse eest.
Selline lähenemine ei vähenda ainult riske, vaid muudab kogu protsessi tõhusamaks. “Kui usaldus on olemas, saab keskenduda sellele, mis tegelikult loeb ehk toimivale lahendusele, realistlikule eelarvele ja kvaliteetsele tulemusele,” ütleb ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!