Et Venemaa president Vladimir Putin palus seekord Ukrainalt, et 9. mai pidustuste ajaks sõlmitaks vaherahu, oli võrreldes eelmiste sõja-aastatega suur muutus ning ilmne nõrkuse märk, ütles “Ukraina stuudios” julgeolekuekspert Rainer Saks.
Venemaa ja Ukraina leppisid tänavu 9. kuni 11. maini kokku vaherahu ning algatus selleks tuli Venemaa poolt. Saks märkis, et kui on räägitud, et võrreldes eelmiste aastatega, mil Venemaa täiemahuline sõda on kestnud, oli suur erinevus tagasihoidlikum 9. mai paraad, siis tegelikult oli suurim muutus see, et Venemaa pidi pidustuste ajas vaherahu paluma.
“Venemaa president pidi kindlasti tagama, et ei oleks häirivaid kaadreid teles. /…/ Lääne ajakirjanikke ei lubatud tribüünidele, sest kardeti ikkagi, et tuleb mingi probleem, mis levib hiljem lääne meedias. Aga nad ei kartnud ainult droonirünnakuid, vaid ka küberrünnakud on Ukraina poolt otsustavatel hetkedel päris võimsad. Aga see, et mindi strateegilisel tasemel tagama rahu, on ikkagi oluline muutus. Varem Venemaa sellisel moel ei ole seda korraldanud. Ilmne nõrkuse märk,” lausus Saks.
Mida täpselt Venemaa ja Ukraina seekord kokku leppisid, pole teada, aga näha on, et vaherahu tegevust rinnet ilmselt ei puuduta, märkis Saks.
“Seekord pole vaikust rindel. Ära on jäänud liugpommidega pommitamine taktikalise lennuväe poolt ja pikamaadroonide rünnakud. Rinnetel mingit kvalitatiivset muutust ei toimunudki, läks nii nagu varasematel päevadel. Natuke vähem oli rünnakuid, mingi intensiivsuse langus, aga laias laastus sõjategevus rindejoonel jätkub,” ütles ta.
Samas pole siiani toimunud varem kokku lepitud sõjavangide vahetust. Sõnumid on olnud segased, nentis Saks: Ukraina on rääkinud 1000 vangi vahetamisest, Venemaa on nimetanud arvuks 500. Kui USA vahendusel oli kokku lepitud, et vahetused hakkavad toimuma nii-öelda tuhandeste pakettidena, siis Venemaa on seda asunud muutma.
“Oli näha, et Venemaa presidendile ei meeldinud, et nii suures koguses vahetused toimusid ja ta on hiljem blokeerinud nii suurte vahetuste toimumise ja on redutseeritud sinna 200 inimese peale. Praegu Venemaa üritab näidata, et temas on mingi jõud, et ta dikteerib Ukrainat, et ei jääks muljet, et see on kuidagi vastupidi,” lausus Saks.
Venemaal hakkab nappima õhutõrjet
Viimasel nädalal on Venemaa õhulöökide puhul tegelenud valdavalt kättemaksurünnakutega ning pole näha selget mustrit või eesmärki, mida löökidega soovitakse saavutada, lausus Saks.
Tõenäoliselt sihitakse sõjalisi objekte Ukrainas, aga on teada, et Venemaa pole viimase poole aasta jooksul sõjaliste objektidega asulaid Ukrainas eriti rünnanud, vaid on pigem keskendunud õhulöökide andmisel sadamatele, energiataristule ja linnade elurajoonidele, märkis Saks.
“Põhjus on selles, et saavutada meedias rünnakute kajastus,” ütles ta.
Ukraina üritab aga praegu ära kasutada seda, et Venemaal hakkab nappima õhutõrjevahendeid, lausus Saks.
“Ja napib ka laskemoona, ka laskeseadeldisi. Põhjus on selles, et Ukraina on viimase aasta jooksul oma ründedroonidega väga süstemaatiliselt tabanud Venemaa õhutõrjesüsteeme,” lisas ta.
Droonirünnakute statistika on praegu selline, et Venemaa kasutab päeva kohta keskmiselt 200 ründedrooni, millest suur osa on Shahedid. Mõnel üksikul päeval tõuseb droonide arv 400 või 500-ni, ütles Saks.
Ukraina puhul on näha, et ka neil on viimasel ajal tõusnud päevane ründedroonide arv 200-ni, lisas ta.
Rainer Saks Autor/allikas: Siim Lõvi / ERR