India pähkli ehk kašupähkli koori hakatakse põletama Vuosaari bioküttejaamas, kus need segatakse puiduhakke hulka. Heleni kütte- ja jahutusvaldkonna juhi Timo Aaltose sõnul on ettevõtte eesmärk hoida kütuseallikate valik võimalikult laiana, mis on varustuskindluse tagamisel kriitilise tähtsusega.
Kogumahus moodustavad Aafrikast toodud pähklikoored Heleni kütusevajadusest ligikaudu kaks protsenti.
Kaugküttele uute alternatiivide otsimisel on peamiseks ajendiks soov langetada soojuse hinda ja vähendada heitkoguseid. Aaltonen ei soovinud ärisaladusele viidates täpsustada, kas pähklikoored on puiduhakkest odavamad, kuid kinnitas, et hind on uute kütuste valikul üks olulisi kriteeriume.
Aaltose sõnul hinnatakse erinevaid kütuseallikaid kaaludes alati tervikpilti. Kuna koorte näol on tegemist pähklitööstuse tootmisjäägiga, võimaldab nende põletamine võtta kasulikku ringlusesse ressurssi, mis muidu jääks kasutamata, tõi Heleni esindaja välja. Pika meretranspordi keskkonnamõjude kohta tehtud võimalikke arvutusi ettevõte aga avalikustama ei soostunud.
Hoiustamine ja käitlemine on keskkonnale ohutud
India pähkli koored on tekitanud küsimusi ka võimalike keskkonnamõjude osas, kuna need sisaldavad söövitava toimega õli. Praegu ladustatakse Loviisa sadamas asuvat kütust osaliselt siseruumides ja osaliselt väljas koormakatete all, kust seda vastavalt vajadusele Vuosaari jaama veetakse.
Aaltose kinnitusel ei kujuta selline hoiustamine keskkonnale ohtu, sest koortes sisalduv õli ei lahustu vees. Samuti ei nõua uue kütuse kasutamine eraldiseisvat keskkonnaluba, kuna Vuosaari jaama olemasolev luba hõlmab juba toiduainetööstuse taimsete kõrvalsaaduste põletamist.
Töötajate ohutuse tagamiseks tuleb puhaste koorte käsitsemisel kanda siiski kaitsekindaid, et vältida nahaärritust. Teise biomassiga segatult materjal enam erimeetmeid ei nõua. Põletusprotsessis eraldub korstnast vaid veeaur ja süsihappegaas ning tekkiv tuhk on plaanis suunata metsaväetiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)