Eesti jäähokiliidu president Rauno Parras võttis Vikerraadio traditsioonilises spordisaates “Spordipühapäev” kokku Eesti hokikoondiste jaoks väga eduka hooaja ning tõi välja võtmekohti, kus saaks arengus astuda järgmise sammu.
Eesti jäähokikoondis võitis Hiinas Shenzhenis toimunud maailmameistrivõistluste esimese divisjoni B-grupi turniiri ja tõusis järgmiseks korraks astme võrra kõrgemale. Suurepärane võit teeniti nii tugeva Rumeenia kui Lõuna-Korea üle, ainsana jäi alistamatuks võõrustajariik Hiina.
“Eesti koondis läheb sellele turniirile alati teadmisega, et kohal on meist kaks tugevamat koondist: eelmisel aastal A-grupist välja kukkunud ja eelmisel aastal hõbedale tulnud meeskond,” rääkis Parras “Spordipühapäevas”. “Ootus on, et võiks üht neist suurtest võita. Seekord õnnestus meil mõlemad võita ja sealjuures veenva hokiga. Esimesed neli mängu mängis Eesti 60 minutit ideaalilähedast hokit. See, kuidas meie koondis suutis täiskasvanulikku hokit näidata, oli suurepärane.”
Parrase sõnul ei tohiks Eesti hokikoondise edu nimetada üllatuseks. “Me teeme ju selle nimel pidevalt tööd. Koondis valmistus selle nimel kuu aega, mõne erandiga – Saveli Novikov ja Robert Rooba – olid kõik parimad mängijad kokku tulnud. Küll oli see selline hea, teatud mõttes õnnelik asjaolude kokkulangemine. Tase on seal ülevapool väga tugev, Lõuna-Korea on väga tugev hokiriik, nagu ka Rumeenia. Nende võitmine ei ole kunagi iseenesestmõistetav. Hea töö ja soodsate asjaolude kokkulangemine,” võttis Parras MM-turniiri kokku.
Kuigi järgmisel aastal saab hokikoondis mängida MM-i esimese divisjoni A-grupis, kus tänavu mängivad Kasahstan, Prantsusmaa, Ukraina, Jaapan, Poola ja Leedu, ei saa alaliit loorberitele puhkama jääda. “Me ei ole selles seltskonnas kanda kinnitanud, seal on ikka väga tugevad vastased. Leedu on kaks mängu viinud lisaajale ja ülejäänud kaotanud, See, mis meid seal ees ootab… äärmiselt keerulised vastased,” tõdes Parras.
“Peame jätkama seda, mida me teeme: vahendeid on meil vähe ja peame neid vahendeid püüdma hästi ära kasutada. Need julgustavad tulemused annavad alust uskuda, et oleme midagi õigesti teinud, peame hoidma sama joont,” jätkas alaliidu president. “Mingit revolutsiooni, et peaksime nüüd midagi totaalselt teisiti tegema, me ei näe. Meie kõige suurem valupunkt kõigi jääalade vaates on ikkagi see, et meil on jääd vähe. Tahan, et otsustajad sellele tõsiselt mõtleks. Jäähalle ei ehitata ühegi erainvestori poolt üksinda, sellest peavad olema huvitatud kohalikud omavalitsused, riik ja võimalusel investorid,” tõdes Parras.
Eelmisel aastal jõudsid unistuste hokiliiga NHL-i draft’i-ikka David Timofejev ja Maksim Burkov, kes valituks ei osutunud. “Küsimus ei ole nende talendi puuduses, küsimus on milleski muus. Me oleme omavahelises suhtluses jõudnud selleni, et Eesti ei ole täna hokiriik: klubid ei taha võtta tundmatust riigist mängijaid, kui nad ei tea, kas nendele mängijatele on lapseeas õpetatud selgeks hoki ABC,” mõtiskles Parras.
“Teine asi on, et võib-olla nad ei ole füüsiliselt piisavalt suured. Meil on vaja kuidagimoodi saada Eesti nii-öelda päris hokiriikide nimekirja. Robert Rooba on seda usinasti teinud, aga ka tema käed on lühikeseks jäänud. Meil on vaja kedagi, kes lööb jalaga ukse lahti ja ütleb: nii, mina olen siin. Usun, et pärast seda läheks lihtsamaks.”
Kuidas oleks võimalik kodust hokiliigat arendada? “Meil halle ju pole, klubisid kuskilt juurde tulla ei saa. Küll saame tõsta liiga kvaliteeti. See tähendaks, et on vaja eelarvet tasapisi suurendada, on vaja leida sinna paremaid mängijaid ja ühel hetkel liituda Balti liigaga. Ideaal oleks ju, et Tallinnast vähemalt üks klubi, Narva, Tartu, Kohtla-Järve mängiksid kõik Balti liigas: mõelge siis, milline oleks meie hoki vundament ja mida me suudaks siis rahvusvahelisel tasemel teha!” sõnas Parras.