Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samas kuus.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport võrreldes 2025. aasta sama kvartaliga 4% ja import 3%.

„Kvartali ekspordi kasvu mõjutas peamiselt kaupade reekspordi suurenemine 11% võrra, samas kui Eesti päritoluga kaupade väljavedu jäi eelmise aastaga samale tasemele. Reekspordi ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljaveo kasvu mõjutas enim väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide väljaveo suurenemine,“ lisas Leppmets.

Märtsis eksporditi enim kaupu Soome

Enim eksporditi märtsis elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid, mineraalsed tooteid ja transpordivahendeid (kõigi osatähtsus 10%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem ehk 59 miljoni euro võrra (26%) elektriseadmete, sh kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Märtsis vähenes enim ehk 13 miljoni euro võrra optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide eksport.

Peamised ekspordipartnerid olid märtsis Soome (osatähtsus 14% koguekspordist), Läti (11%), Leedu ja Rootsi (mõlema osatähtsus 9%). Soome viidi kõige rohkem elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid, Leetu transpordivahendeid ja elektriseadmeid ning Rootsi elektriseadmeid ja puitu ja puittooteid.

Aastaga kasvas kaupade väljavedu enim Hollandisse (52 miljoni euro võrra), kuhu viidi rohkem põlevkivikütteõli. Enim vähenes kaupade eksport Taani (14 miljoni euro võrra) ja Ukrainasse (12 miljoni euro võrra). Taani kahanes puidu ja puittoodete (sh puidupelletite) ning Ukrainasse transpordivahendite väljavedu.

Eesti päritoluga kaupade eksport kasvas aastaga 8% ning reeksport 9%. Eesti päritoluga kaubad moodustasid märtsis 65% kaupade koguekspordist. Enim eksporditi Eesti päritoluga elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, reeksporditi transpordivahendeid.

Kõige rohkem kasvas metalli ja metalltoodete import

Märtsis imporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (osatähtsus 14% koguimpordist), transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (mõlema osatähtsus 13%).

Võrreldes 2025. aasta märtsiga kasvas 50 miljoni euro võrra (36%) metalli ja metalltoodete ning 48 miljoni euro võrra (21%) elektriseadmete sissevedu. Oluliselt vähenes vaid mineraalsete toodete import (59 miljoni euro võrra ehk 28%), mida mõjutas vähenenud maagaasi ja naftasaaduste sissevedu.

Märtsis imporditi kaupu enim Soomest (12% koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Lätist (10%). Soomest toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Saksamaalt transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade import Soomest (49 miljoni euro võrra), kust toodi mullusest rohkem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat. Kõige rohkem kahanes import Lätist (39 miljoni euro võrra), kust toodi vähem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.

Esimeses kvartalis eksporditi enim elektriseadmeid

Esimeses kvartalis eksporditi kaupu ligi 4,9 miljardi ja imporditi ligi 5,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 923 miljonit eurot, mis on 11 miljonit eurot enam kui aasta varem. Kõige rohkem eksporditi elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid.

Peamised impordiartiklid olid elektriseadmed, põllumajandussaadused ja toidukaubad, mineraalsed tooted ning transpordivahendid. Olulisemad ekspordipartnerid olid Soome, Läti ja Rootsi ning impordipartnerid Soome, Läti ja Saksamaa.

Murekoht on eniselt sama

Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul on murekoht see, et me jätkuvalt impordime rohkem kui ekspordime, import oli ekspordist 300 miljoni euro võrra suurem. Samas ei ole tema arvates mõtet ka kuiseid andmeid üle tähtsustada, sest mõni suur tehing mõjutab oluliselt kogu statistilist pilti.

„Meie kõige suurem kaubanduspartner on jätkuvalt Soome, mis moodustab ekspordist 14% ja impordist 12%. Paraku on halb uudis see, et selle aasta prognoosid Soome majanduskasvu kohta ei ole väga lootusandvad, pigem kehvapoolsed,“ tõdes ta. See on murekoht meie ekspordisektorile. „Teisalt Leedu, Rootsi ja ka Läti prognoosid on paremate väljavaadetega ning nemad on kohe pärast Soomet meie olulisemad kaubanduspartnerid.“

Impordipartnerite seas on olulisele kohale tõusnud Poola, Saksamaa oli teisel kohal. „Jälle selline kahetine olukord: Saksamaa väljavaated selleks aastaks erilist lootust ei anna, Poola majandusel läheb väga hästi,“ nentis Eamets.

Oluliselt oli kasvanud plasti- ja kummitööstuse eksport. „Ilmselt ei ole kasvanud tooraine hinnad veel ekspordihindadesse jõudnud. Peamine toorine plastitööstusele on nafta, mille hind on viimase kahe ja poole kuu jooksul teinud päris palju uperpalle. Samas on kena kasvu näidanud põlevkiviõli eksport, mis suurenes 9% ja moodustab koguekspordist 10%. Nafta hinna tõus soodustab põlevkiviõli tootmist. Samas mõjutas naftahinna tõus oluliselt nafta importi, mis vähenes ligi 30%,“ arutles ökonomist.

Eamets leidis seega, et üldine naftahinna tõus näitab juba esimesi mõjusid ka meie väliskaubandusele, kuid kestvamad mõjud ei ole veel kohale jõudnud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)