Iraani sõda on juba teine tõestus, et kaitsetööstus ei käi kaasas nõudlusega. Tarned hilinevad, tooted kallinevad ja tuleb teha muudatusi plaanides. Seda selgitasid kaitsevaldkonna otsustajad esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile. See, et meil on HIMARS-id, aga pole neile laskemoona, ei pruugi olla viimane näide.
Eesti on loonud HIMARS mitmikraketiheitja meeskonnad, treeninud neid õppemoonaga, aga lahingolukorraks laskemoona ei ole. USA president on otsustanud edasi lükata laskemoona tarneid mitmele riigil, teiste hulgas ka Eesti.
“Kahjuks mõjutab see ka meid. Millal need tarned taastuvad, ma ei hakka isegi spekuleerima. Meie üksus on valmis iseenesest, aga moona kohale saabumine on edasi lükkunud,” ütles kaitseväe juhataja Andrus Merilo.
Tuleb leida asendus, ütleb kindral Merilo. Ja praeguses maailmas ei jää HIMARS tõenäoliselt viimaseks selliseks näiteks. Pärast Ukraina sõja algust on Iraani sõda juba teine tõend, et nõudlus kasvab, aga tööstus ei pea sammu, ütleb Merilo.
“Ma ütlen ausalt – ma ei tea, miks klassikaline kaitsetööstus pole endiselt aru saanud, et nõudlus on suurenenud. Me peame vaatama laiemalt, mitte jääma kinni sellega, kas saame HIMARS-ile asendusmoona. Vaid vaatama, millised süsteemid võiksid sellesama efekti meile kohale tuua lähitulevikus,” ütles Merilo.
Merilo ütleb, et Põhjala-Balti lahingumasinate ühisprojekt oli liiga kulukas ja liiga pikaldane. Seetõttu on mõttekam soomukite hankeks plaanitud raha praegu kasutada droonivõimekuse ja olukorrateadlikkuse peale, mis Ukrainas määrab rohkem kui soomus.
“On ta siis soomuslahingmasinatest loobumine, selle eelarve paigutamine sinna, kus me täna näeme, et Ukraina suudab edu saavutada, et me ise käiks tehnoloogiaga kaasas,” ütles RKIK-i peadirektor Elmar Vaher.
Tänavu saabuvad Eestisse Saksa keskmaa õhutõrjesüsteemid Iris-T. Praegu pole põhjust karta, et nendega juhtub nagu HIMARS-itega – meeskonnad õpivad välja, aga moona pole.