Moskva 9. mai võiduparaad, mis peaks Kremli tavade järgi näitama Venemaa tugevust, näitas seekord pigem haavatavust. Vladimir Putin üritab ehitada uut rahvuslikku rituaali ümber Ukraina sõja. Ja samas oli paraadi toimumise eelduseks see, et Ukraina hoiaks oma droonid sel päeval Moskvast eemal.
See, et võidupüha paraad toimub sel aastal ilma sõjatehnikata, oli juba ammu teada. Aga viimase hetkeni jäi teadmatuks, kas Ukraina droonid jätavad 9. mail Vene pealinna rahule või mitte. Aprilli lõpus pakkus Vladimir Putin kahepäevase vaherahu, lootes et Ukraina vastab samaga. Pakkus ta aga mitte Volodõmõr Zelenskile vaid Donald Trumpile, kes seda ideed kohe toetas. Ukraina president reageeris nädal aega hiljem.
“Venemaa teatas, et 9. mail toimub Moskvas paraad ilma sõjatehnikata. Kui see peaks juhtuma, siis see oleks esimene kord paljude aasta eest, kui nad ei saa endale seda tehnikat lubada – nad kardavad, et Punasele väljakule võivad lennata droonid. See on kõnekas ja näitab, et nad ei ole praegu tugevad,” ütles enne paraadi toimumist Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Moskvas tekitasid need sõnad tõelist viha. Riiklik telekanal “Rossija” andis kohe eetrisse vene kaitseministeeriumi avalduse. “Kui Kiievi režiim proovib ellu viia oma kuritegelikke plaane eesmärgiga Võidu 81. aastapäeva tähistamist nurjata, siis Vene Föderatsiooni relvajõud annavad vastulöögi Kiievi kesklinna pihta,” teatas kaitseministeerium.
Ukraina pakkus omalt pool tähtajatu vaherahu alates eelmise nädala kolmapäevast ehk 6. maist. Venemaa ignoreeris seda ning jätkas sõjategevust. Volodõmõr Zelenski andis mõista, et tal on nüüd käed vabad.
“Nad tahavad, et Ukraina annaks loa paraad läbi viia. Et nad saaksid tunniks ajaks turvaliselt minna väljakule kord aastas ja siis jälle tappa meie inimesi ja sõda pidada. Venelased räägivad juba löökidest pärast 9. maid. Vene juhtkonna loogika on imelik ja ebaadekvaatne,” rääkis Zelenski.
Vähem kui päev enne paraadi rippus selle saatus juba juuksekarva otsas. Siis päästis olukorra Donald Trump, kes pakkus Moskvale ja Kiievile kolmepäevase vaherahu.
“Ma pakkusin ja president Putin oli nõus. President Zelenski oli samuti nõus. Mõlemad hea meelega. Meil on siis väike periood, kui nad ei tapa inimesi. See on väga hea. Nad nõustusid mõlemalt poolt vabastada 1000 sõjavangi. Nad antakse üle lähipäevil. See on väga hea,” sõnas Trump.
Pole kahtlust et vangide vahetus oli Volodõmõr Zelenski tingimus kauglöökidest loobumisest 9. mail Moskva pihta. Oma lubaduse kinnitas Ukraina president ametlikult iroonilise dekreediga.
“Võttes arvesse arvukalt taotlusi ja humanitaarseid eesmärke, mis toodi välja 8. mail 2026 Ameerika poolega peetud läbirääkimistel, annan käesolevaga korralduse: lubada paraadi korraldamist Moskvas 9. mail 2026. Paraadi ajal jäetakse Punase väljaku territoriaalsektor Ukraina relvastuse operatiivsest kasutamisplaanist välja,” ütles Zelenski.
Laupäeval leidis Punasel väljakul aset kastreeritud etendus, mis jääb lisaks sõjatehnika puudumisele meelde ka Põhja-Korea sõdurite hõbedaste Kalašnikovite poolest. Esimest korda postsovjetlikus ajaloos ei maininud Vene riigipea oma kõnes Lääne liitlasi Teises maailmasõjas. Kuid mainis sõjalise operatsiooni ehk Ukraina sõja osalejaid, kes marssisid eraldi rügemendina Punasel väljakul.
“Võitjate põlvkonna kangelastegu innustab sõdureid, kes täna täidavad sõjalise erioperatsiooni ülesandeid. Nad vastanduvad agressiivsele jõule, mida toetab ja relvastab kogu NATO. Selle vaatamata meie kangelased edenevad,” ütles Venemaa president Vladimir Putin.
Kuna sõjalise erioperatsiooni osalejaid kõigile linnadele ei jagunud, leidis Siberis, Tšita linnas kohalik omavalitsus originaalse lahenduse – seal marssisid kohalikul paraadil Ukrainas sõdivate sõdurite emad, naised ja lesed. “Surematu polgu” rongkäik, mis pealinnas ära jäeti, toimus siiski paljudes provintsilinnades. Teise maailmasõja veteranide portreede kõrval leidub aina rohkem Ukrainas langenud sõdurite pilte, nagu näitas rongkäik Kemerovo linnas.
Kreml väidab, et võidupüha ja sinna kuuluv paraad on see, mis seob kogu Vene ühiskonda. Sotsioloog Konstantin Gaaze ei ole selles veendunud ja nendib, et sellist 9. maid pole Venemaa näinud ei Nõukogude ajal ega pärast NSV liidu lagunemist.
“Lähiajal näeme “paljast” ühiskonda, kus enam pole solidaarsuse rituaale. Minu prognoos võib olla imelik, kuid mul on tunne, et see oli võib-olla viimane sündmus Venemaa ajaloos, mis kandis “Võidu paraadi” nime. Sündmus võib-olla jääb, kuid kannab mingit muu nime ja selle ümber tekib mingi muu rituaal,” rääkis Gaaze.