Jüri Toomepuu, erukolonel ja kolumnist, 12. mai 2026
Putin ei vaja alati tanke, et Euroopat rünnata. Mõnikord piisab ühest videost, valeuudisest või anonüümsest Telegrammi kanalist. Piisab ühest „eksperdist“, kes külvab kahtlust või sotsiaalmeedia postitusest, mis levib kiiremini, kui tõde jõuab saapaid jalga panna.
Kui Ukraina droonid tabasid hiljuti naftatehast enam kui 1500 kilomeetri kaugusel Venemaa territooriumil, keskendus maailm esmalt sõjalisele aspektile: kuidas suutis Ukraina nii sügavale lüüa? Kuid samal ajal käivitus Moskvas teine rinne — infosõda. Putini propagandamasin hakkas kohe tootma vastu narratiive, segadust, vandenõuteooriaid ja psühholoogilisi operatsioone.
See ei olnud improvisatsioon, vaid hästiõlitatud süsteem, mille juured ulatuvad Nõukogude Liidu KGB koolidesse, „aktiivmeetmete“ käsiraamatutesse ja külma sõja aegsetesse psühholoogilise manipulatsiooni laboritesse. See on vana KGB doktriin, millele on lisatud internet, tehisintellekt, botivõrgustikud ja sotsiaalmeedia algoritmid.