Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 11. mail kell 22.22:
Ukraina sõjaväe väitel kasutasid venelased keemiarelva
Saksa kaitseminister peab Ukrainaga kõnelusi relvakoostöö üle
Rindel korraldas Vene armee üle 150 operatsiooni
Ukraina esitas Venemaale 1000 vangi nimekirja
ISW: Putin mängib Vene sisepublikule
Euroliit soovib Vene varilaevastikku enam piirata
Ukrainlased kasutavad Vene õhurünnakute jälgimiseks Telegrami kanaleid
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit
Kallas: sõja dünaamika muutub Ukraina kasuks
Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust
Ukraina sõjaväe väitel kasutasid venelased keemiarelva
Ukraina sõjaväe 225. üksikründerügement teatas sotsiaalmeedias, et nende kaevikupositsiooni ründamiseks kasutati keemiarelva ning avaldas ka vastava video.
“225. eraldiseisva ründerügemendi võitlejate rühm sooritas vasturünnaku ja vallutas tagasi positsioonid, mis olid varem vaenlase käes. Seejärel rünnati meie sõdureid FPV‑drooniga ning visati neile tundmatut mürgist ainet sisaldav seade. Võitlejad suutsid õigel ajal kaevikust lahkuda ja liikuda teisele positsioonile,” teatas üks.
Rügement teatas, et juhtum on dokumenteeritud ning kõik olemasolevad tõendid on edastatud vastavatele asutustele, et need lisada teiste Venemaa sõjakuritegude hulka.
Ukraina relvajõudude toetuse väejuhatuse kommunikatsiooniosakonna juhi kolonelleitnant Maksõm Kravtšuki väitel registreeriti 2026. aasta märtsis ligikaudu 400 juhtumit, kus venelased kasutasid keemilisi aineid sisaldavat moona.
Saksa kaitseminister peab Ukrainaga kõnelusi relvakoostöö üle
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius saabus esmaspäeval Kiievisse, et pidada kõnelusi uute relvasüsteemide ehitamise asjus koos Ukrainaga.
“Fookuses on kõige moodsamate mehitamata relvasüsteemide ühine arendamine kõikides laskekaugustes, eriti nn süvalöökide valdkonnas. Nii tugevdame oma riikide julgeolekut.” ütles Pistorius Die Welti teatel.
Süvalöök tähendab võimet hävitada olulisi sihtmärke vaenlase territooriumi sügavuses. Euroopa NATO partneritel on pika tegevusraadiusega relvade valdkonnas endiselt võimelünki ja Pistoriuse hinnangul on tarvis, et NATO riigid need lüngad võimalikult kiiresti täidaks.
Pistorius lausus, et Saksamaa valitsus taotleb täiendavate Saksa-Ukraina ühisettevõtete loomist.
Rindel korraldas Vene armee üle 150 operatsiooni
Laupäeval ja pühapäeval hoidus Ukraina kaugmaarünnetest, ka Ukraina vastu ei toimunud ulatuslikke lööke – ei raketilööke ega õhurünnakuid, sõnas Ukraina president.
“Edaspidi vastame samaga. Ja kui venelased otsustavad naasta täiemahulise sõjategevuse juurde, on meie vastus sellele kohene ja käegakatsutav,” märkis Zelenski,
Kuid rindepiirkondades ja rindelähedastes kogukondades vaikust polnud – venelased jätkasid rünnakuid nende jaoks võtmetähtsusega paigus. “On olnud suurtükituld ning eri tüüpi droonirünnakuid kogu rindejoone ulatuses,” lisas president.
Kahe päevaga toimus tema sõnul üle 150 ründeoperatsiooni, üle 100 suurtükitule episoodi ning ligi kümme tuhat droonirünnakut.
“Teisisõnu, Vene armee ei pea rindel mingit vaikust ning ei püüa seda isegi eriti teha. Kõik meie Ukraina üksused vastavad samaga ja kaitsevad oma positsioone täpselt nii, nagu vaja,” sõnas Ukraina president.
Ukraina esitas Venemaale 1000 vangi nimekirja
Vangide vahetamine Venemaaga formaadis “1000 1000 vastu” on ettevalmistamisel ja peab toimuma. Ukraina pool on Venemaale juba edastanud vastavad nimekirjad, teatas president Zelenski pühapäeva õhtul.
“Selle vahetuskokkuleppe saavutamisel osales USA, seetõttu loodame, et Ameerika pool aitab aktiivselt kaasa kokkulepete täitmisele,” ütles president.
9. mail seadis Vladimir Putin kahtluse alla vangide vahetuse 1000 1000 vastu, millisest kokkuleppest varem oli teatanud USA president . Putini sõnul olevat Venemaa edastanud Ukrainale vahetusettepanekuid ja nimekirja 500 ukrainlasest, kuid “ei saanud Kiievilt vastust”.
ISW: Putin mängib Vene sisepublikule
Venemaa president Vladimir Putin vihjas 9. mai pressikonverentsil ähmaselt, et sõda Ukrainas võiks peagi lõppeda, kuid ei andnud samas mingeid viiteid sellele, et Venemaa kavatseks sõja tegelikult lõpetada, märkis USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) pühapäeval.
Putin vastas pressikonverentsil küsimusele väidetava Lääne osaluse kohta Ukraina hiljutistes kauglöökides Venemaa vastu, väites, et see “teema on lõppemas”, korrates samal ajal Kremli õigustusi sõjale Ukrainas.
ISW hinnangul esitas Venemaa riiklik meedia Putini sõnu nii, nagu oleks ta öelnud, et sõda Ukrainas “läheneb lõpule”, kuigi Putin ei andnud mingit märki kavatsusest Venemaa sõda Ukrainas lõpetada.
Putin väitis pressikonverentsil ühtlasi, et Vene sõjatehnika jäi võidupüha paraadilt välja, et võimaldada Vene vägedel “keskenduda Ukraina lõplikule alistamisele”. See viitab, et Venemaa eesmärk on seesama mis varem, ehk Ukraina valitsuse kapituleerumine.
“Tõenäoliselt mängib Kreml eeskätt oma siseauditooriumile, kes tunneb üha enam enam kui neli aastat kestnud sõja mõjusid ning Venemaa suutmatust tõrjuda Ukraina kaugmaarünnakuid,” märkis ISW.
Euroliit soovib Vene varilaevastikku enam piirata
Euroopa Liidu järgmise, juba 21. Venemaa sanktsioonipaketi arutelud on alles algusjärgus, kuid Euroopa diplomaatide ja ametnike sõnul võib paketi üks peamisi sihtmärke olla Vene varilaevastik.
Ilmselt juuni lõpus või juuli algul oodatavad uued sanktsioonid võivad hõlmata ka Venemaa panku, finantsasutusi ja sõjatööstusettevõtteid ning firmasid, mis müüvad varastatud Ukraina vilja, teatas POLITICO.
Surve kasvatamine varilaevastikule aitaks piirata üht Kremli tähtsaimat tuluallikat ning lisaks ka survet Vladimir Putinile, et too loobuks oma maksimumnõudmistest võimaliku Ukraina rahuleppe puhul, märkisid EL-i ametnikud.
Ametnikud näevad samuti võimalust edasi liikuda sanktsioonidega, mida varem blokeeris Viktor Orbáni valitsus Ungaris. Nende hulka kuuluvad meetmed Vene õigeusu kiriku juhtivate liikmete vastu. Viimaste seas on patriarh Kirill — Putini lähedane liitlane, kes on kiitnud Ukraina invasiooni.
Üks diplomaat väitis, et Euroopa Komisjon võib taaselustada ka idee keelata Venemaa laevadele merendusteenused — vastav ettepanek on varem kohanud vastuseisu Malta ja Kreeka poolt.
Ukrainlased kasutavad Vene õhurünnakute jälgimiseks Telegrami kanaleid
Vabatahtlike hallatavad kanalid annavad ametlikest hoiatustest täpsemaid hinnanguid droonide ja rakettide liikumise kohta, kirjutab Soome ringhääling Yle. Selle teabe põhjal otsustavad elanikud, kas ja kuidas varjuda.
Ukraina võimud on kritiseerinud kanaleid liialt detailse info pärast, kuid nende jälgimisest on saanud inimeste igapäevaelu osa. Paljud kontrollivad neid nagu ilmateadet. Nad jälgivad kanalitelt, millisest suunast Shahedi droonid tulevad, kas Venemaa valmistub raketirünnakuteks ja kui palju aega on varjendisse minekuks.
Üks tuntumaid õhuhäireid jälgivaid Ukraina kanaleid on @war_monitor. Yle võttis Telegrami kaudu ühendust kanali asutajaga, kes oma isikut ei avaldanud. Kuid asutaja kirjutas, et püüab hinnata venelaste liikumisi. Selleks analüüsib ta infot avatud allikatest, satelliidipiltidest, raadioliiklusest ja inimestelt üle kogu Ukraina.
“Õhuhäire ütleb ukrainlastele, et oht on võimalik. Mina püüan selgitada, mida see tegelikult tähendab.”
Samas väldib ta kõike, mis võiks paljastada Ukraina õhutõrje tegevust või löökide täpseid tagajärgi.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 342 030 (+920)
– tankid 11 924 (+4);
– jalaväe lahingumasinad 24 551 (+7);
– suurtükisüsteemid 41 863 (+76);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1783 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1373 (+0);
– lennukid 435 (+0);
– kopterid 352 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 1371 (+9);
– operatiivtaktikalised droonid 284 254 (+1557);
– tiibraketid 4585 (+0);
– laevad/kaatrid 33 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 95 710 (+231);
– eritehnika 4178 (+2);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Kallas: sõja dünaamika muutub Ukraina kasuks
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas ütles esmaspäeval, et Ukraina sõja dünaamika on muutumas Kiievi kasuks, kuna Venemaa kannab rekordilisi kaotusi lahinguväljal ning rünnakuid tehakse olulistele naftarajatistele.
“Moskva rekordilised kaotused lahinguväljal, Ukraina rünnakud sügavale Venemaa territooriumile ja Moskva kahanev sõjaväeparaad – kõik see näitab, et sõja dünaamika on muutumas. Ukraina on palju paremas seisus kui aasta tagasi,” ütles Kallas.
“Minu arvates on üldine arusaam, et (Vene režiimi juht Vladimir) Putin on nõrgemas seisus kui kunagi varem.”
Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad ja süüdistas Venemaad soovimatuses lõpetada neli aastat kestnud sõda.
“Täna ei olnud rindel vaikust, vaid toimusid mitmed lahingud. Me oleme selle kõik fikseerinud,” ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises vaherahu viimastel tundidel.
“Me näeme ka seda, et Venemaal ei ole kavatsust seda sõda lõpetada. Kahjuks valmistab see ette hoopis uusi rünnakuid,” lisas president.
Allikas:
president.gov.ua, liga.net, Ukraina relvajõudude peastaap, ISW, Politico, Die Welt, ukrinform, BNS