Ukrainas vabatahtlikuna sõdinud ja Saksamaal Wuppertali linnavolikokku kuuluv poliitik Tim Schramm sai kodumaal 1200-eurose trahvi, kuna jagas sotsiaalmeedias fotot Ukraina Azovi brigaadi sõduritest. Schramm, kes kuulub parempoolsesse erakonda Alternatiiv Saksamaale (AfD), peab juhtumit poliitiliseks tagakiusamiseks, viidates ametivõimude topeltstandarditele olukorras, kus riik ametlikult Ukrainat toetab.
Schrammi osalemine Ukraina kaitselahingutes tekitas tema koduparteis AfD-s, mis on varasemalt paistnud silma Kremli-meelsete seisukohtadega, suurt vastuseisu. Erakonna venemeelne tiib eesotsas europarlamendi saadiku Hans Neuhoffiga püüdis teda parteist välja heita ning nõudis, et ta loobuks poliitilisest tegevusest kuni 2026. aasta sügiseni.
Schramm keeldus taganemast, märkides, et ei kahetse oma võitlust Ukraina eest. Tema parteist väljaheitmine ebaõnnestus ning eelmisel sügisel valiti ta edukalt oma kodulinna Wuppertali volikokku. Kuid see, mis ebaõnnestus tema parteikaaslastel, näib nüüd õnnestuvat Saksa õigussüsteemil.
Kohtuasja ajendiks sai sotsiaalmeediaplatvormil X tehtud postitus. Kremli propagandakanali RT heaks töötav iirlane Chay Bowes jagas pilti tõrvikutega Azovi sõduritest, nimetades Ukrainat Euroopale suuremaks ohuks kui Venemaad. Kremli propagandistidega sageli sotsiaalmeedias vaidev Schramm jagas seda fotot omakorda kommentaariga: “Meil, sakslastel, on Ukraina rahvuslikult liikumiselt palju õppida.”
Probleem tekkis fotol nähtava Azovi embleemiga, mis meenutab ajaloolist Saksa sümbolit Wolfsangel (hundipüünis). Saksamaal on selle sümboli kasutamine keelatud vaid juhul, kui see on otseselt seotud III Reichiga. Muudes ajaloolistes ja traditsioonilistes kontekstides on see täiesti lubatud – seda kasutatakse näiteks Alam-Saksi liidumaa sümboolikas ja teatud jahiseltside embleemidel.
Saksa politsei uuris juhtumit ning leidis, et kriminaalmenetluse algatamiseks pole alust. Nende raportis märgiti, et Azov pole Saksamaal keelatud ning Wolfsangeli kasutamine antud kontekstis ei oma otsest seost Saksamaa “paremäärmuslike” organisatsioonidega.
Valitsuse alluvuses tegutsev prokuratuur otsustas aga politsei hinnangut ja tervet mõistust eirata. Prokurörid leidsid, et seos III Reichiga tekib asjaolust, et pildil olevad Ukraina sõdurid hoidsid käes tõrvikuid, mis meenutas prokuratuurile SS-i ja SA kogunemisi. Sellise loogika absurdsust on kritiseeritud, tuues näiteks, et tõrvikurongkäiguga saadeti 2021. aastal sõjaväeliste austusavalduste saatel ametist ära ka endine liidukantsler Angela Merkel.
Juhtumi muudab eriti vastuoluliseks tõsiasi, et 2025. aasta mais võõrustasid mitmed Saksa poliitikud – sealhulgas valitsuskoalitsiooni liikmed – Azovi delegatsiooni ametlikult Liidupäevas. Ukraina eliitüksus on kohtunud ka Saksa kaitseväega (Bundeswehr) ja neil on lubatud Saksamaal korraldada värbamisüritusi.
Vaatamata sellele määras kohtunik prokuratuuri nõudel Schrammile “natsismi ülistamise” eest 1200 euro suuruse rahatrahvi, andmata talle isegi võimalust end kohtusaalis kaitsta. Lisaks rahalisele karistusele kanti Schramm föderaalsesse kriminaalregistrisse, mis võib maksta talle tema töökoha, koha linnavolikogus ning takistada tema edasist humanitaartööd Ukrainas.
Schramm on otsustanud trahvi mitte maksta ja kaebas otsuse edasi. “Sellel juhtumil pole tegelikult mingit pistmist Azovi ega Ukrainaga, vaid sellega, kuhu Saksa poliitikud oma prioriteedid seavad. Kõige olulisem on poliitiliste vastaste tagakiusamine ja õõnestamine,” märkis poliitik, olles veendunud, et roheliste või teiste valitsusparteide esindajaid sarnase postituse eest ei karistataks.