Sotsiaalministeerium soovib uuendada perearstiabi süsteemi, et perearstide kvaliteet oleks parem ja ühtlasem. Muu hulgas oleks võimalik senisest paremini distsiplineerida arste, kes soovitavad patsientidele teaduspõhise ravi asemel pseudoteadust.
Sotsiaalministeerium töötas välja esmased mõtted, kuidas uuendada Eestis perearstiabi süsteemi, et see oleks senisest jätkusuutlikum, ühtlasem, aga ka kvaliteetsem. Sotsiaalminister Karmen Joller tõdes, et Eestis on ka praegu perearste, kes ei järgi tõenduspõhist meditsiini ning propageerivad avalikult pseudoteadust.
“Inimene sageli ei hakka ise kontrollima, mis nõu talle arst annab, ta eeldab, et saab arsti käest teaduspõhist ja tõenduspõhist nõu,” ütles ta.
Selliste olukordade lahendamist raskendab praegune järelevalvesüsteem, mis põhineb valdavalt patsientide kaebustel. Olukordi ennetada on aga palju keerulisem.
Ministeerium soovib nüüd kehtestada tervisekeskustele tegevusloa nõude, millega oleks võimalik selliseid perearste varasemast palju tõhusamalt korrale kutsuda.
“Kui inimene on iseenda perearstikeskuse omanik ja räägib, et võtke seda homöopaatilist preparaati, siis me ei saa seda riigi tasandil aktsepteerida,” ütles Joller.
Järelevalvemeetmete kõrval soovib ministeerium tegelikult üldse perearstiabi kvaliteeti Eestis ühtlustada.
Viimaste aastate jooksul on aina enam perearstipraksiseid koondunud tervisekeskustesse, kus pakutakse patsiendile mitmesuguseid teenuseid. Sellegipoolest on perearstipraksiste kvaliteet ebaühtlane ning ministri sõnul leidub ka selliseid praksiseid, kes teistega koostööd veel ei tee.
“Laiemas mõttes tahaks, et meil ei oleks tulevikus üksikpraksiseid, kes ei tee mitte kellegagi koostööd. Näiteks kui perearst tahab minna koolitusele, et ta ei peaks ütlema, et ta ei saa koolitusele minna või õde koolitusele saata, sest pole asendajat. Me tahame soodustada olukorda, kus ka väikesed praksised teevad kokkulepped kas omavahel või suuremate praksistega,” sõnas Joller.
Kõigi nende muutuste taustal püsib aga probleem, et 132 000 inimest ehk iga kümnes on praegu üldse ilma perearstita ning neid teenindab asendusarst.
Karmen Joller rääkis, et perearstide nappus on tingitud paarikümne aasta tagusest otsusest, kus arstiteaduskonda otsustati võtta vastu palju vähem üliõpilasi. Need, kes toona vastu võeti, on nüüd jõudmas aga pensioniikka.
“Üks variant on suurendada perearstide koolitustellimust, mida on ka tegelikult juba tehtud. Sellel aastal alustas residentuuri 47 noort arsti, mis on tegelikult üle aegade üks suurimaid. Me ei pea suurendama aga mitte ainult perearsti residentide arvu, vaid tegelikult tuleb suurendada ka kogu arstitudengite vastuvõtmise hulka, et meil oleks tulevikus mitte ainult perearste, vaid ka kõiki teisi arste rohkem,” rääkis minister.