Prillikandjaid on tänases maailmas rohkem kui kunagi varem, samuti kontaktläätsekandjaid ja silma laseroperatsioonide patsiente.
Põhjus ei ole ainult selles, et prillimeistrid ja kontaktläätsede valmistajad on senisest usinamaks saanud.
Rahvusvaheline teadlasrühm, nende seas ka Eesti teadlasi, on nüüd välja selgitanud ligi tuhat geenivarianti, mis on seotud silma refraktsioonivigadega. Refraktsioonivead on silma füüsikalised eripärad, näiteks silmamuna, sarvkesta või läätse iseäralik kuju, mis võivad põhjustada lühi- või kaugenägelikkust või astigmatismi.
Jian Yang Hiinast Westlake’i Ülikoolist, Jian Zeng Austraaliast Queenslandi Ülikoolist ja nende kolleegid analüüsisid enam kui 1,7 miljoni inimese andmeid. Inimesi oli nii Euroopast, Kaug-Idast kui ka Aafrikast. Nii ulatuslikku ja laiapõhjalist nägemisprobleemide geneetilist uuringut ei olegi varem tehtud.
Yang, Zeng ja kaasautorid, nende seas Reedik Mägi, Andres Metspalu ja muudki geeniteadlased Tartu Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Nature Genetics, et analüüs paljastas seoseid refraktsioonivigadega tervelt 932 geenivariandil, sealhulgas 241 variandil, mida varem nägemisprobleemidega seostatud ei ole.
Mitmedki variandid paistavad esinevat ainult mingi piirkonna inimestel, mis osutab, et nägemishäirete geenirisk on eri rahvastel mõnevõrra erisugune.
Teadlased kirjutavad, et tuvastatud geenivariantide koosmõju seletab refrektsioonivea teket umbes 21 protsendi ulatuses.
Ilmnes ka, et inimestest, kellel geneetilise riski skoor on kõrgem, saavad prillikandjad tõenäolisemalt juba lapse- või teismeeas. Väiksema riskiskooriga inimestele kirjutatakse prillid välja pigem keskeas.
Kindel on aga seegi, et nägemishäirete tekkel on peale geenivariantide suur osa ka elulaadi- ja keskkonnateguritel.
Lühinägelikkust näiteks võib soodustada pikaajaline lähedale vaatamine, mida võib kergesti juhtuda lugedes või arvuti- või mobiiliekraani vaadates. Riskiteguriks võib olla ka vähene õues käimine.
Arvatakse, et aastaks 2050 võib lühinägelik olla juba kümme protsenti maailma elanikest. Geneetilised sõeluuringud võiksid aidata suurema riskiga inimesi juba varakult üles leida.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.