Vajame valitsusse ministrit, kes seisab selgelt ja jõuliselt põllumajanduse ning regionaalarengu eest, kirjutab Hergo Tasuja.
Vabariigi valitsuses on meil regionaal- ja põllumajandusminister. Olen ammu aru saanud, et see on üks tänamatu töökoht. Suure tööpõllu ning vähese võimu ja võimalusega murrangulisi muudatusi teha. Eriti kui see portfell antakse valitsuses väikseima erakonna kanda.
Nii peabki minister raporteerima sellistest töövõitudest nagu kogukonna pakiautomaadi avamine Kullamaal, aga samal ajal ei meenu ühtegi päris töövõitu, mis maaelu, põllumajandust või regionaalarengut oluliselt ja samal ajal ka positiivselt mõjutaks.
Võib-olla oleks õige aeg eemaldada ametinimest sõnad “regionaal” ja “põllumajandus” kui tarbetu taak, mis raskusena kaelas ning mis ei lase ametist täienisti rõõmu tunda? Valitsusse kuuluks siis lihtsalt minister, nii nagu meil on aja jooksul olnud portfellita ministreid.
Ma ei soovi Kullamaa pakiautomaadi teemal iriseda või irooniline olla. Tean, et konkreetse piirkonna jaoks ongi tegemist väga olulise arenguga. Oleme selliste sammude nimel ka Hiiumaal tööd teinud ning mitmesse asulasse need saanud. Küll ei mäleta ma, et mõnda neist lindi ja kääridega avatud oleks. Või et oleks kaalutud ministri kutsumist selle avamisele…
Mainisin seda, et aduda mastaape. Minister avab nädala alguses pakiautomaadi, aga ei ole terve nädala jooksul pidanud oluliseks tegeleda sellega, et 50 000 saareelaniku elukorraldus on häiritud. Kas olukorras, kus Tartu-Tallinna maantee on sõidukõlbmatu, soovitab ministeerium samuti sõita Pärnu kaudu ning ei pea oluliseks teemaga tegeleda?
Aga just selline olukord meil on. Sõru-Triigi liin kuus päeva ei toiminud ning neljapäeva hommikust sõidab seda mereteed 60-aastane reliikvia Amalie. Laev, mis mahutab kuni kümme autot või kui veoauto on pardal (ja piim ning kala tuleb ju tööstusesse viia), siis poole vähem.
Kui otseühendust ei ole (ka praegu liiguvad paljud ringiga üle mandri), kulub Kärdlast Kuressaarde jõudmiseks kolme tunni asemel vähemalt viis, kui laevade ajad sobivad. Seega vähemalt neli lisatundi edasi-tagasi sõiduks. Kui sõidan otse ja üksi autoga, siis maksan 12 eurot edasi-tagasi laevapiletite eest. Kui ringiga, siis 50. Kui sõidan otse, siis Kärdlast Kuressaarde on umbes 100 km. Kui ringiga, siis umbes 200. Kahekordne vahe, mis avaldub ka suuremas kütusekulus.
Et kahe maakonna vahel ühendust ei ole või see ei toimi, et kogu Hiiumaa mahepiim või kala tuleb Saaremaale viia ringiga mandri kaudu ja mitmekordsete kuludega, peaks ju iseenesestmõistetavalt regionaal- ja põllumajandusministeeriumi pärusmaa ja mure olema.
Väga sooviks, et meil oleks regionaal- ja põllumajandusminister. Aga see eeldab otsustusjulgust.
2025. aasta märtsis suursaarte püsielanikele ringsõidu sooduspileti määrus kehtestati. Seega eeltöö on tehtud ning enam ei saa bürokraatia taha pugeda, vaja on ministri selgesõnalist otsust see kehtestada.
Seega, hea minister Hendrik Johannes Terras, palun otsuseid. Esiteks on vajalik suursaarte püsielanikele ringsõidu sooduspileti määruse kohene kehtestamine. Teiseks vajame kinnitust, et töös olevat operaatorihanget ei kiideta heaks, kui see ei paku töökindlat asenduslaeva ning töötatakse välja toimiv asenduslaevade süsteem.
Vajame valitsusse ministrit, kes seisab selgelt ja jõuliselt põllumajanduse ning regionaalarengu eest.