5.–7. maini toimus Milanos Briti ajakirja Times Higher Education korraldatud Euroopa ülikoolide 2026. aasta tippkohtumine, mis tõi kokku ülikoolijuhid, poliitikakujundajad ja valdkonna eksperdid.

Konverents kandis pealkirja „Unite to lead: Elevating Europe’s global role in higher education“ ja selle eesmärk oli arutada, milline on tehisaru, geopoliitiliste muutuste, rahastuse ja strateegilise koostöö mõju Euroopa kõrghariduse tulevikule.

Konverentsi avas Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni president Josep Garrell, kes juhatas sisse kaks päeva väldanud arutelud. Rektor Toomas Asser osales vestlusringis, kus käsitleti kõrghariduse üleilmseid suundumusi ning arutleti selle üle, kuidas Euroopa saaks neile strateegiliselt reageerida, tuginedes oma traditsioonilistele eelistele – kvaliteedile, mitmekesisusele, akadeemilisele vabadusele ja koostööle.

Rektor leidis oma sõnavõtus, et tõenäoliselt hakkab Euroopa eeloleva aastakümne positsiooni määrama üleminek institutsioonikeskselt kõrghariduselt tehisarupõhistele üleilmsetele õppeplatvormidele. Peamiste Euroopa kõrgharidust mõjutavate väljakutsetena nimetas Asser enneolematu kiirusega tehnoloogilist arengut eeskätt tehisaru valdkonnas, demograafilisi muutusi ja ühiskonna muutunud ootusi ülikoolide suhtes, sealhulgas laiemat institutsionaalset usalduskriisi geopoliitiliselt killustunud ja järjest ebakindlamas maailmas.

Rektor Asseri sõnul tuleks selliste arengusuundumuste taustal seada strateegiliseks prioriteediks toimiva Euroopa kõrgharidusruumi loomine. See tähendaks kraadide ja mikrokvalifikatsioonide automaatset tunnustamist ning ühisõppekavade arendamist. Samuti rõhutas rektor vajadust investeerida ühisesse digitaristusse – haridusplatvormidesse, kvalifikatsioonide haldamise ja teaduskoostöö süsteemidesse, mis vähendaksid sõltuvust Euroopa-välisest tehnoloogiast.

Tehnoloogilise arengu üle arutledes tõdes Asser, et ülikoolid ei peaks platvormidega konkureerides ise platvormideks muutuma. „Üha polariseeruvamas maailmas võivad ülikoolid jääda üheks vähestest institutsioonidest, kes suudavad säilitada intellektuaalset järjepidevust, kriitilist mõtlemist ja ühiseid standardeid. Ülikoolid saavad pakkuda midagi, mida tehnoloogiaplatvormid ei suuda. Kui platvormid optimeerivad eelkõige efektiivsust ja mastaapi, siis ülikoolid võivad pakkuda tähendust, usaldust ja ühiskondlikku vastutust. Võib-olla peitubki just siin Euroopa tugev külg.“

Vestlusringis osalesid veel Šveitsi ülikoolide katusorganisatsiooni Swissuniversities president Luciana Vaccaro, Barcelona Ülikooli rektor Joan Guàrdia Olmos ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku The Guild peasekretär Jan Palmowski. Arutelu juhtis Shannoni Tehnikaülikooli (Iirimaa) rahvusvahelistumise ja vilistlassuhete asepresident Donnacha McNamara.

Tippkohtumise korraldaja Briti kõrgharidusajakiri Times Higher Education (THE) on peaasjalikult tuntud maailmas enim jälgitava ülikoolide pingerea koostajana.