Tallinna FC Flora jalgpalliklubi presidendi Pelle Pohlaku sõnul tuleks peatreeneriga koostöö lõppemise korral lähtuda põhimõttest: pärast kaklust rusikatega ei vehita.
Möödunud nädalal pälvis Eesti jalgpallis tähelepanu Paide Linnameeskonna otsus lõpetada leping peatreener Vladimir Vassiljeviga.
Uudis oli mõnevõrra üllatav, kuna Paide sportlikud tulemused polnud sel hooajal nii kehvad, et sellist käiku oodata. Samas põhjendas klubi, et mängupilt polnud siiski soovitud.
Juhtum tekitas jalgpalliavalikkuses omajagu vastukaja, kriitikat sai ka Paide spordidirektor Gert Kams ning erinevad asjaosalised avaldasid meedias juhtunu kohta arvamust.
Flora president Pohlaku sõnul ei ole sellised asjad kunagi meeldivad ühelegi osapoolele, aga pärast toimunut ei peaks sellest siiski meedia vahendusel üleliia rääkima.
“Ka minul on mingil määral üllatuseks, et pärast koostöö lõpetamist oli nii, et keegi käitus nii ja keegi käitus naa,” lausus ta intervjuus Vikerraadio spordisaatele “Spordipühapäev”.
“Alati, kui tegemist on inimestega, siis inimesed on erinevat tüüpi: erinevad emotsioonid ja kõik. Aga üldjuhul – kui platsil käib vihane andmine, siis need asjad peavad jääma platsile ja kui lõpuvile käib, siis surutakse kätt ja kõik lepivad ära.”
“Olen ka seda usku, et kui koostööd lõppevad, siis paratamatult ei ole see meeldiv lõpetajale ega ka sellele, kelle töö saab lõpetatud. Mina olen pigem seda meelt, et ajakirjanduses on hästi huvitav neid asju lahata ja inimestel on hästi huvitav lugeda, aga kui mingid asjad saavad otsa, siis on selline levinud tava, et neid asju pärast mujal ära ei lahendata,” jätkas Pohlak.
“Ma olen ise olnud kahe treeneri lepingu lõpetamise juures ja lõpuks pole see ühelegi osapoolele lõpuni meeldiv tegevus. Kui sa treeneri palkad, siis kõik ju soovivad, et treener õnnestuks, võidaks tiitleid, mängupilt oleks atraktiivne. Keegi ju sõlmimispäeval ei mõtle sellele, kuidas see ühel päeval läbi saab.”
Juhtunu on tõstatanud ka teema spordidirektori rollist. See on aga erinevates klubides üsna erinevalt täidetud ja pelgalt ametinimetuse põhjal ei tasu üleliia oletusi teha.
“Ma arvan, et see sõltub väga palju sellest, kuidas klubi on üles ehitatud ja kuidas on struktuur paika pandud. Kuidas on paika pandud juhtimiskriteeriumid. Mis on üldse ootused spordidirektorile või peatreenerile,” selgitas Pohlak.
Kui need kriteeriumid ei vasta tegelikkusele, siis tuleb otsida põhjuseid. Mõnikord peituvad need inimeses, mõnikord aga kuskil mujal. “Toon meelevaldse näite: iga aasta peab olema top kolmes. Kui seda ei täida, otsime mingit muud lahendust. Või spordidirektoriga: iga aasta peab U-21-st esindusmeeskonda kaks mängijat,” kirjeldas Flora president.
“Aga kui ei jõua, siis vaadatakse üle – seal on kas objektiivsed või mitteobjektiivsed põhjused. Tegelikult tuleks vaadata üle ka kokkulepped või lepingud. Kui inimene oma tööga hakkama ei saa või ei suuda eesmärke täita, kas eesmärgid olid realistlikud või kas inimene oli piisavalt pädev, et neid ellu viia.”