Paljud peavad hea une peamiseks mõõdupuuks tundide arvu: kui nädala sees jääb öö lühikeseks, püütakse seda nädalavahetusel pikema magamisega tasa teha. Teadlaste sõnul ei pruugi see aga organismi jaoks nii töötada. Olulisem on hoopis see, kui regulaarselt inimene magama läheb ja ärkab.
Belgia Leuveni katoliku ülikooli uneuurija Alexandros Kalkanise juhitud teadlaste rühm analüüsis üle 3000 teadustöö ning valis põhjalikumaks hindamiseks 59 uuringut, kus une- ja ärkamisajad olid mõõdetud objektiivselt. Järeldus oli järgmine: inimestel, kelle une- ja ärkamisajad püsivad päevast päeva sarnased, seostus see parema vaimse ja füüsilise tervisega. See seos ilmnes ka siis, kui arvesse võeti kogu une pikkust.
Eriti tähtsaks peetakse ärkamisaega. Hommikune valgus annab kehale signaali, mis aitab paika panna ööpäevarütmi – sellest sõltuvad muu hulgas hormoonid, kehatemperatuur, erksus ja näljatunne. Kui inimene ärkab tööpäeviti kell 6.30, kuid nädalavahetusel alles hilisel hommikul, tekib nn sotsiaalne ajavahe ehk sisemise kella ja tegeliku päevakava konflikt.
Uuringute järgi seostub ebaregulaarne uni suurema depressiooni ja ärevuse riskiga, kõrgema kehamassiindeksi, vererõhu, veresuhkru reguleerimise raskuste ning südame-veresoonkonna probleemidega. Ühes ligi 80 000 täiskasvanut hõlmanud töös oli regulaarse unegraafikuga inimestel depressioonirisk 38% väiksem.
Teadlaste praktiline soovitus on lihtne: nädalavahetusel ei tasu magada lõunani, vaid pigem minna eelmisel õhtul varem voodisse ja hoida ärkamisaeg võimalikult samana. Hea uni ei tähenda ainult seitset kuni üheksat tundi, vaid ka kindlat rütmi.
Teadusartikliga saab tutvuda SIIN.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)