Eurostati viimastest, septembri andmetest, on näha, et rahulikkus ei kadunud põhjuseta. Lihtne liitmistehe näitab, et oleme sellel aasta oma kaheksa kuu 6,1% suuruse hinnatõusu ja toiduainete 9,2% kallinemise tõttu möödunud toidu kalliduse poolest Rootsist (Rootsi senise, toiduainete 12% käibemaksu määra juures!), Iirimaast, Prantsusmaast ja jagame Euroopa keskmisest ümmarguselt 14,5% kõrgema hinnataseme juures Maltaga neljandat-viiendat kohta Luxembourgi, Taani ja Austria järel.

Madalamad toiduainete hinnad pole üldse sotside, vaid konkurentsitingimustest välja kasvanud nõue.

Enda positsiooni hindamisel võtkem arvesse, et kaljusel ja Muhumaast vaid poolteist korda suuremal, poolemiljoni elanikuga Maltal, kus tuleb isegi tarbevett mereveest toota, ei ole ega saagi olla märkimisväärset põllumajandust ja toiduainete tööstust ning toit tuleb importida.

Arvestagem ka seda, et meist nüüd vaid 2,5 protsendipunkti võrra kallima toiduga Austrias on keskmine töötasu ja pension meie omast vastavalt 2,2 ja 3,3 korda suuremad ning et just toidu kallinemine oli energia kallinemise kõrval üheks peamiseks palgakasvu põhjuseks. Toidu kallinemine oli tähtis tegur, mille tõttu Eesti majanduses kasvas tööjõukulu viimase viie aasta jooksul 2,4 korda rohkem kui eurotsoonis keskmiselt ning mille tõttu vähenes meie ettevõtjate konkurentsivõime nii sise- kui ka välisturul.

Kuigi pikemas perspektiivis on meie kõige suurem probleem kõrgest hinnatasemest tingitud konkurentsivõime vähenemine ja komplektset lähenemist nõudvate struktuursete reformide tegemine, on ikkagi loomulik, et praegu toimuva diskussiooni käigus vaieldakse kõige enam selle üle, kui palju on suurendanud hindu käibemaksu määra suurendamine või kaubanduskettide lisatu.

Samuti arutletakse, kas käibemaksu määra alandamine võib kaasa tuua toiduainete odavnemist ja küsitakse, miks meil midagi ette ei võeta; imestatakse, miks kaubanduskettide arvu suurenemine ei ole toonud endaga kaasa hindade alanemist; tuntakse muret inimeste halvenenud toimetuleku pärast.

Miks on toiduainete hinnad erilise tähelepanu objektiks?

Proleemi tajumiseks mingem hetkeks tagasi tööstusrevolutsiooni aega ja mõtelgem sellele, miks sai sel ajal Inglismaast kõige innukam vabakaubanduse pooldaja.

Oled juba tellija? Logi sisse


Kommenteeri

Loe kommentaare (104)