Hans-Kaarel Laes on alles 22, aga juba avastanud, et nii mitmedki tõekspidamised poliitiliste kampaaniate kohta ei kehti. Näiteks see, et kui noor, nagu tema, läheb valimistel kandideerima, tuleb tal püüda peamiselt noorte hääli.
Aga paljud noored, nagu Laes on oma silmaga näinud ja kõrvaga kuulnud, ei oska talle öelda, kas nad isegi lähevad järgmisel nädalal valima, sest neid see ei huvita. Vähe sellest. «Nad isegi ei tea, et valimised on tulemas,» lausub Laes.
Ja teine levinud veendumus, mis tema tähelepanekuil ei kehti: et pensionärid valivad vanemaid inimesi. Sageli, nagu eakate jutust selgub, eelistavad nad valimistel pigem noori. «Meil tuleb autsaideri efekt juurde,» oletab Laes, «ja meid ei seostata vanade poliitikute pattudega. Me oleme värske leht.»
Põlise Õismäe poisina kandideerib Laes, kes õpib Tallinna Ülikoolis ajalugu, Reformierakonna nimekirjas Haaberstis, kus alustas pisut üle kahe kümnendi tagasi linnaosavanemana oma poliitilist karjääri Taavi Rõivas, kellest sai hiljem peaminister. Tal on siiani meeles Rõivase omaaegsed julgustavad õpetussõnad noortele poliitikasse tulijatele, et nad ei saa hääli üksnes endavanustelt, vaid saavad ka palju vanematelt, kes soovivad näha uusi nägusid ja uut verd.