Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 12. mai 2026:
rahu „vene” moodi sai läbi ja putin sooviks vahetada soldateid Ukrainast küüditatud laste vastu…
1. Kiiev ja Dnipro.
2. Info varahommikuks puudus.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: tõusnud vene surve ei ole neile edu toonud, aga Ukrainale küll.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Ukraina üritab vasturünnakutega vene poole tempot maha suruda.
7. Bahmut: ilma suuremate muutusteta.
8. Donetsk: vist üks küla kaotati.
9. Lõunarinne: hetkel pisu ok koos võimalusega paremusele.
10. Herson: muutusteta.
11. The Economist: Ukraina haarab esimest korda kolme aasta jooksul initsiatiivi rindel.
12. „Tõelisi läbirääkimisi enam ei ole.” Ukraina valmistub sõda jätkama ilma USA abita.
13. India on sanktsioonide tõttu keeldunud venemaalt pärit veeldatud maagaasi (LNG) ostmast, aga naftat ostab ikka edasi.
14. Zelenski büroo endist juhti kahtlustatakse luksuselamute ehitamise käigus kuritegelikul teel saadud tulu pesemises.
15. Ukraina laste tagasitoomine: ligi 60 riiki ühinevad, et peatada venemaa genotsiidne laste röövimine.
16. Sõbiha: venemaa tegi ettepaneku lisada Ukraina lapsed vahetusnimekirjadesse – see on vastuvõetamatu.
17. Lühiuudised
venemaa logistikaüksused saavad pihta kuni 100 km kaugusel rindejoonest. Videos on näha marsruut okupeeritud Mariupoli ja Donetski vahel Polkove lähedal, kus maanteel tabati vene sõjaväe veokit. Jätkub mitte ainult Krimmi veoste vähendamine vaid kogu Hersoni suuna tagalatoetuse mõjutamine ning siin jätkuva surve suurendamine hakkab mõjutama üha enam venemaa võimekust teostada sõjalisi operatsioone väga suurel alal.
vene sõjalaevad Mustal merel on hakanud tegema laevadele droonivastaseid ehitisi.
Kokku registreeriti viimase ööpäeva jooksul 174 lahingukokkupõrget. Tihedamaid lõike kipub juurde tulema ja lisaks tõusnud juba üle nädalasele tugevamale survele Harkivi suunal on tihedamaks läinud Lõmani kandis ning jätkub pisu keskmisest tugevam surve Slovjanski poole. Traditsiooniliselt tihedad sektorid ikka Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole. Kuna mitmes lõigus on Ukraina omad suutnud seisu parandada tänu juurde viidud reservidele, siis võib arvata, et vene pool selle takistamiseks jätkab esmalt surve tõusuga kõikjal nende reservide sidumiseks ning väga tihe pommitamine jätkub kogu rinde ulatuses, vahet pole, kas on aktiivsem lõik või mitte.
vene pool toob Pokrovski suunale juurde lisavägesid ja kuna nii Lõmani kui Siverski suunalt on surve üha tugevnemas, siis tahe saada enda kontrolli alla nii Slovjansk kui Kramatorsk on üha enam näha. Njah, hetkel pole pikalt suudetud isegi Kostjantõnivka linna ära vallutada…
Eile kasutas vaenlane 8246 kamikaze-drooni ja viis läbi 2416 kaudtulelasku, sealhulgas 82 mitmikraketisüsteemiga. Kui üleeile suudeti kaudtule selle aasta rekord teha siis eile tugev langus ei küünditud lähedalegi oma tavapärasele keskmisele. Tabatakse neid üksusi jätkuvalt tihedalt. Keskmisest tihedam mitmikraketisüsteemiga toimetamine näitab pisu kõrgema juhtkonna tahet saada edu ehk siis mitmeid märgid näitavad, et keskmisest tugevamat survet siiski jätkata tahetakse…
1. vene väed jätkasid 12. mai öösel Kiievi rünnakuid, lastes pealinna suunas kümneid droone ja tabades linnas paari kortermaja, ühte lasteaeda jne, teatasid kohalikud ametnikud. Viimane rünnak Ukraina pealinnale toimus vaid mõni tund pärast USA vahendatud ajutise relvarahu lõppemist Ukraina ja venemaa vahel. Plahvatusi kuuldi pealinnas esmakordselt umbes kell 3.35 kohaliku aja järgi.
Kell 5.35 teatas Dnipropetrovski oblasti politseijuht Oleksandr Ganža, et venemaa rünnak kahjustas linna transpordi infrastruktuuri. Samuti puhkes tulekahju. Üks inimene sai vigastada.
Viimase 24 tunni jooksul Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest.
Rünnakule eelnes kolm päeva kestnud suhteliselt rahulik olukord piirkonnas, mil USA president Donald Trump kuulutas välja relvarahu 9.–11. maini – sammu, mida laialdaselt tõlgendati katsena tagada Moskvale võimalus korraldada oma võidupüha paraadi. Relvarahu ajal ei toimunud ulatuslikke õhurünnakuid, kuigi Ukraina õhuvägi teatas venemaa droonide väljalaskmistest ja ühe Iskander-M ballistilise raketi väljalaskmisest okupeeritud Krimmist.
2. venemaal Volgogradi oblastis oli eile Tšerepovetsi metallurgiatehas Severstal leekides. Teadete kohaselt põles benseeni ja õli sisaldavad tünnid ning tulekahju on levinud juba 300 ruutmeetri suurusele alale. Suitsupilvi on väidetavalt näha kilomeetrite kauguselt. See on venemaa suuruselt teine terasetootmisettevõte, mis toodab laia tootevalikut, sealhulgas malmi ja terast. Tehas varustab materjale venemaa okupatsioonivägede sõjatööstuskompleksiga. Miks põleng algas, on siiski teadmata.
3. Sumõ: muutusteta.
4. Harkiv: vene pool küll tugevalt surub, aga Ukraina jätkab vasturünnakutega.
Staritsija küla, mis asub hallis alas, taga oleva metsa vähemalt osaliselt suutsid Ukraina omad puhastada. Pikas videos on näha, et droonitoetus oli tugev ning abiks vahemaade kiiremaks läbimiseks kasutati ka tsikleid.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski suunal ok ja pisu on selgusetu jooksev seis lõunaserval.
6. Siversk: pisu üllatus, et Ukraina omad olid suutnud läbida halli ala ja jõuda Siverski suunal edasi Riznikivka küla suunal, enne kui vene pool suutis vähemalt osasid Ukraina sõdureid tabada. Võimalik, et pisu püüavad Ukraina omad inistiatiivi selles sektoris tagasi saada, sest viimased päevad on toonud mitmeid vene poole edenemisi.
7. Bahmut: olukord Kostjantõnivkas paaril viimasel päeval näitab õrnalt paranemise märke. Ukraina omad on suutnud mõnedes olulistes linna äärmistes kvartalites oma eesmisi possasid säilitada ning omavad ka kontrolli mitmete suuremate ristmike lähedal hoides sellega suuremaid maa-alasid oma kontrolli all. vene pool on toonud viimases hädas oma kaudtuleüksusi linnale lähemale, et tugevdada kaudtulega linna pommitamist ja kipub arva, et sellega tugevalt pigem enda kaudtuleüksuste kaotuste arvu tõstetakse.
8. Donetsk: kui Ukraina omad suudavad hoida vene poolt vaos oma vasturünnakutega Pokrovskist põhja pool, siis linnast lõuna pool suutis vene pool ületada Solena jõe Bliavkivka küla juures ja neid jõe taga külas tabati. Hetkel on teadmata, kas vene pool seal püsivamalt kanna maha sai aga seegi näitab, et vene pool proovib ükskõik kus edeneda…
9. Lõunarinne: tugeva konveieri vahele tuleb jätkuvalt infokilde ka Ukraina omade vastutegevusest ning kipuvad need eesmised possad jätkuvalt tihedalt muutuma. Hetkel on teadmata, mis on saanud Huljaipolest läänes olevas Verhnja Tresna külas, kas vene pool suutis seal kanda maas hoida… ning tänu rahvusvahelisema seltskonnaga mehitatud reservile, mis läks appi sektori lääneservale, on suudetud nüüd hoida suunda parema kontrolli alla ja kui vene poole suudaks välja suruda ka Stepnohirski asulast (enne sõda elas seal üle 4 tuhande inimese), siis saadaks parem kontroll lõuna poole jäävate alade üle raskendamaks vene poole surumist põhja suunal. Lisaks väheneks vahemaa Musta mereni, mis on muutunud võib-olla üheks uueks sõja võtmekohaks.
10. Herson: muutusteta.
11. Volodõmõr Zelenski antud luba paraadi korraldamiseks Moskva punasel väljakul 9. mail võib vaadelda mitte ainult pilkena, vaid ka jõudemonstratsioonina, mis on tingitud lahinguväljal valitsevast jõudude tasakaalu muutumisest. vene armee ei näita mingeid märke oma traditsioonilise kevadpealetungi alustamisest. Vastupidi, teist kuud näib see kaotavat territooriumi. Esimest korda peaaegu kolme aasta jooksul näib sõja initsiatiiv nihkunud Ukrainale, kirjutab Economist.
Olles üle elanud karmi talve, mille jooksul linnad ja elektrivõrk said peaaegu igal ööl tohutuid drooni- ja raketirünnakuid, on Ukraina olukorda muutnud. Tagala infrastruktuuri hävitamisest kuni rünnakuteni rindel tekitab Ukraina venemaale üha tõsisemat kahju. „See tundub nagu sõja pöördepunkt,” ütles Economistile sõjandusekspert ja King’s College Londoni emeriitprofessor Lawrence Freedman. „Kui venelaste pingutused jätkuvalt tulemusi ei anna, ei imestaks ma, kui olukord mõnes piirkonnas kokku varisema hakkab.”
Lahinguväljal tulemuste puudumist seletatakse Ukraina relvajõudude püstitatud droonide müüriga, mis on traditsioonilise kaotuste suhte ümber pööranud. Kui varasemates konfliktides oli traditsiooniliselt iga hukkunu kohta kaks või kolm haavatut, siis nüüd, nagu Volodõmõr Zelenski on öelnud, kaotab venemaa Ukraina rindel iga haavatu kohta peaaegu kaks langenut. Ja on täiesti võimalik, et vene sõdurite stoitsism ja fatalism on peaaegu kurnatuse äärel, leiab Lawrence.
Praegu tapetakse droonide poolt kuni 80% vene sõduritest rindel. Ja haavatud, kellest vene armees niigi halvasti hoolitakse, jäetakse surema, kuna neid on peaaegu võimatu evakueerida, ütleb Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanem sõjaline analüütik Seth Jones.
Ukraina mehitamata vägede ülem Robert Brovdi väidab, et venemaa armee on viiendat kuud järjest kaotanud Ukraina droonide tõttu rohkem sõdureid (30 000–34 000) kui on lepinguid sõlminud. See mõjutab venemaa armee lahinguvalmidust, vähendades selle ründepotentsiaali. See on fakt.
Keskmaa droone (50–300 km) kasutades hävitavad Ukraina relvajõud aktiivselt ka venemaa varustus- ja sõjalise toetuse infrastruktuuri rindel – laskemoona- ja drooniladusid, juhtimiskeskusi, õhutõrjerakette ja radarijaamu ning soomusmasinate ja vägede paigutuspunkte. Zelenski sõnul on valitsuse poolt sel aastal Ukraina relvajõududele ostetud mehitamata süsteemid juba viiekordselt ületanud kogu 2025. aasta kogumahu.
Sõjauuringute Instituut (ISW) loetles hiljuti Ukraina hiljutiste edusammude põhjuseid:
- maapealsed vasturünnakud ja löögid keskmise ulatusega sihtmärkide vastu;
- venemaa armee Starlinki terminalide ebaseadusliku kasutamise lõpetamine;
- venemaa võimude juurdepääsu blokeerimine Telegramile, mida rindeväed kasutasid sidepidamiseks, samuti vabatahtlike varustamiseks ja kohaletoimetamiseks.
ISW hinnangul kaotasid venemaa väed aprillis kontrolli 116 ruutkilomeetri üle, mis on esimene territoriaalne kaotus pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kurski oblastisse 2024. aasta augustis. Economist arvutas ISW kaartidele tuginedes, et venemaa on viimase 30 päeva jooksul kaotanud kontrolli 113 ruutkilomeetri üle.
Viimastel kuudel on Ukraina parandanud oma värbamis- ja väljaõppeprotsesse, mis on aidanud stabiliseerida olukorda rinde mõnes piirkonnas, märgib Kuningliku Ühendatud Vägede Instituudi (RUSI) vanemteadur Justin Bronk. Tema sõnul on venemaal üha raskem lahinguväljal kaotusi korvata. Selle taustal muutub Ukraina pikamaarünnakute majanduslik ja logistiline kahju venemaa piirkondade taristule üha märkimisväärsemaks, lisab ta:
venemaa kasvavad majanduslikud ja materiaalsed kaotused on tõenäoliselt suuremad kui eelmisel aastal. Need süvendavad nüüd lahinguvälja olukorda, mis pole venemaa jaoks kaugeltki soodne.
Ukraina raketid ja droonid jõuavad nüüd sihtmärkideni, mis asuvad ligi 2000 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist ja territooriumilt, kus elab 70% elanikkonnast. Jones märgib, et rünnakud sadamatele, rafineerimistehastele ja muule naftataristule, samuti sõjaväe- ja keemiatehastele on tekitanud venemaale psühholoogilist kahju.
Lawrence usub, et konflikti areng sõltub suuresti sellest, mis juhtub järgmistel kuudel ja kas venemaa suudab Ukraina edusammudele droonide kasutamisel vastu astuda: „Reaalsus on see, et nad näevad rindel vaeva ja ei tee palju ära.”
Jones nõustub: Raske on ette kujutada, kuidas olukord venemaa jaoks paraneda saaks. putini alluvate jaoks on pilt üsna sünge.
12. Umbes aasta tagasi märkis Donald Trump bravuurikalt, et Volodõmõr Zelenskil pole käes kaarte, et edukalt venemaaga sõda jätkata. Nüüd tunnistab Trump, et ukrainlased on võimelised võitlema ja ohjeldama tohutut koletist. Samal ajal hakkab Kiiev end Washingtonist distantseerima, kuna see on lõpetanud relvade tarnimise ja pole suutnud luua rahuprotsessi. Ukraina leiab uusi liitlasi ja muutub sõjaliselt üha iseseisvamaks.
Trumpi algatatud rahuläbirääkimised on takerdunud veebruari lõpust, mil USA alustas võitlust Iraaniga, ja Zelenski näib olevat alustanud Washingtoniga katsepausi, vahendab New York Times. Ta kritiseerib USA-d avalikult viisil, mis oleks eelmisel aastal olnud mõeldamatu, kui Kiiev kasutas diplomaatiat, et tõrjuda Trumpi püüdlusi kiiresti lõpetada sõda Moskvale soodsatel tingimustel. Nüüd kurdab Zelenski avalikult, et Ameerika läbirääkijatel pole Ukraina jaoks aega. Ta mõistab hukka USA otsuse peatada sanktsioonid venemaa naftaekspordi vastu, mis tema sõnul annab kremlile karistamatuse tunde. Ta märgib rahulolematusega, et survestades Ukrainat rahu nimel territooriumi vahetama, valib Trumpi administratsioon jätkuvalt strateegia, mille kohaselt avaldatakse Ukraina poolele suuremat survet kui venemaale.
Rahukõnelused on surnud, ütles Euroopa konsultatsioonifirma Rasmussen Global vanemdirektor Harry Nedelcu: „Tõelisi läbirääkimisi enam ei toimu. Arutelu pole. venemaal pole nendeks enam mingit stiimulit. Ja Ameerika Ühendriigid ei tundu enam olevat usaldusväärne ja mõistlik vahendaja kahe poole vahel.”
Kuigi Ameerika vahendajad Steve Witkoff ja Jared Kushner on venemaad korduvalt külastanud, pole nad läbirääkimiste ajal Ukrainat kordagi külastanud. Reedel teatas Zelenski, et ootab neid hiliskevadel Kiievisse, kuid Valge Maja pole seda visiiti veel kinnitanud.
USA kõrge sõjaväeametnik ütles Politicole, viidates Witkoffile ja Kushnerile: „Iraan võtab endiselt märkimisväärse osa nende ajast, eelkõige seetõttu, et nendes läbirääkimistes osalevad samad inimesed. Kuid Ukraina teeb lahinguväljal edusamme ja tundub, et see pole Trumpile märkamata jäänud.”
Nädal tagasi, kui konservatiivne raadiosaatejuht Hugh Hewitt ütles Trumpile antud intervjuus ukrainlaste kohta: „Nad on paremad kui ükski meie NATO liitlane”, ei vaielnud president vastu ega korranud, et neil pole kaarte. „Nad võitlevad tohutu koletisega ja on seda pikka aega tagasi hoidnud,” nõustus ta. Pärast seda, kui ta oli kiidelnud, et ta müüb neile relvi (selle asemel, et lihtsalt anda, nagu Joe Biden, Trumpi poolt välja mõeldud 350 miljardit dollarit), lisas president: Nad võitlevad, sest olenemata sellest, kas nende relvad on suurepärased või mitte, nad saavad võidelda.
vene armee edasiliikumine rindel on sisuliselt pikaks ajaks seiskunud, samal ajal kui Ukraina on käivitanud droonide, rakettide ja muude relvade masstootmise. Samuti arendatakse ühiseid kaitseprojekte Euroopa ettevõtetega, millel on Ukraina toetamisel üha olulisem roll.
Ukraina peamine sõltuvus Ameerika Ühendriikidest on raketitõrjesüsteemid, eelkõige Patriot, ja nende jaoks mõeldud raketid, mis on venemaa rakettide vastu kõige tõhusamad. NATO riigid rahastavad nende hankeid, kuigi Lähis-Ida sõda on tekitanud tõsist muret, et Ameerika Ühendriigid lükkavad uusi tarneid edasi, kuna nad ei suuda kiiresti toota uusi rakette, mis asendaksid kasutatud rakette.
Kuid isegi kui Ameerika relvatarned kuivavad kokku, saab Ukraina hakkama, usub Kiievis asuva mõttekoja Transatlantic Dialogue president Maksim Skriptšenko: „Kui me ühel hommikul ärkame ilma kõige selleta, pole see nii katastroofiline kui varem. See pole nagu Bideni ajastul, kui me olime nii sõltuvad Ameerika varustusest.”
Luure puhul, mille peamine tarnija oli Ameerika sõjavägi, on Euroopa juba suures osas selle pakkumise rolli enda peale võtnud. Emmanuel Macron teatas jaanuaris, et Prantsusmaa annab nüüd kaks kolmandikku Ukraina luurest ja Euroopa sõjaväeametnikud lootsid, et nad saavad peagi ilma USA-ta hakkama.
Euroopa on teatanud oma valmisolekust asendada Ameerika luure Ukrainas mõne kuu jooksul.
Mis puutub droone, millest on saanud selle sõja peamine vahend, siis Ukrainal pole võrdset. Ukraina toodab suurema osa oma droonidest kodumaal. Ja oma NATO esindaja Olena Getmantšuki sõnul laseb Ukraina nüüd oma püüdureid kasutades alla üle 60% venemaa droonidest: „Me tunneme end nüüd iseseisvamalt.”
Lähis-Ida konflikt on tõstnud Ukraina isegi globaalsele tasemele. „President Zelenski on saatnud kogu oma droonidevastase võimekuse AÜE-sse,” hüüatas Hewitt, kes oli varem väljendanud sügavat pettumust Euroopa suhtes ja kiitnud Trumpi otsuse eest osa vägesid Saksamaalt välja viia.
Zelenski noomis avalikult, ehkki viisakalt, USA asepresidenti J.D. Vance’i, kes oli teda 2025. aasta veebruaris Valge Maja Ovaalkabinetis toimunud Ukraina presidendi ja Ameerika juhtide kohtumisel ebaviisakalt rünnanud. Aprillis kirjeldas Vance käimasolevaid sõjalisi aktsioone kui vaidlust mõne ruutkilomeetri suuruse territooriumi üle, väljendades kahtlust, et Ukraina väed peaksid hoidma kinni putini nõutavatest aladest, mis kujutavad endast Ukraina relvajõudude kõige võimsamat kaitseliini.
Pressibriifingul vastas Zelenski: Kogu austuse juures, asepresident läbirääkimistel ei osale. Ja kui ta oleks osalenud, lisas Zelenski, oleks tal tõenäoliselt olnud sügavam arusaam sellest, milline on tegelikult iseseisva Ukraina territoorium.
13. India on tagasi lükanud venemaa pakkumise tarnida veeldatud maagaasi, mille suhtes kehtivad USA sanktsioonid, hoolimata Lähis-Ida konflikti põhjustatud energiapuudusest, ütlesid kaks asjaga tuttavat allikat Reutersile. New Delhi otsus on seadnud ebakindlasse olukorda tankeri, mis vedas venemaa LNG-d, mis varem oli teel Indiasse, märkis agentuur.
Allikate sõnul edastas India pool oma keeldumise venemaa energeetikaministri asetäitjale pavel sorokinile tema 30. aprilli visiidi ajal. Seejärel kohtus ta India ametnikega, sealhulgas nafta- ja maagaasiministri Hardeep Singh Puriga. See oli nende teine kohtumine viimase kahe kuu jooksul ning üks allikatest selgitas, et sorokin võib juunis tagasi pöörduda, et läbirääkimisi jätkata.
India keeldumine puudutab konkreetselt Läänemeres asuva Portovaja tehase lasti, mis on USA sanktsioonide all. Nagu üks Reutersi allikas märkis, oli aprilli keskel dokumentides India loetletud selle LNG-saadetise sihtkohana, kuid selle mahalaadimine oli lõpuks võimatu. Lasti üritati esitleda mitte-vene päritoluga.
India seisukoht peegeldab katset tasakaalustada energiaressursside vajadust sanktsioneeritud kütuse ostmisega seotud riskidega, märgib Reuters. Agentuuri allikate sõnul on veeldatud maagaasi (LNG) saadetisi oluliselt raskem varjata kui naftasaadetisi, kuna neid on satelliitsüsteemide abil lihtsam jälgida.
Samal ajal jätkab India venemaa nafta ostmist meritsi. Seda soodustab USA sanktsioonide ajutine leevendamine, mis kehtestati ülemaailmse süsivesinike turu toetamiseks USA-Iisraeli sõja Iraani vastu põhjustatud energiakriisi ajal.
Reutersi allikad märgivad ka, et India on valmis kaaluma volitatud venemaa LNG ostmist, kuid märkimisväärse osa sellest mahust on Euroopa riigid juba lepingutega sõlminud. Samal ajal on Hiina nende sõnul endiselt üks suurimaid nii sanktsioneeritud kui ka mittesanktsioneeritud venemaa LNG ostjaid.
venemaa omakorda on huvitatud pikaajaliste lepingute sõlmimisest Indiaga mitte ainult gaasitarnete, vaid ka väetiste, näiteks kaaliumi, fosfori ja karbamiidi tarnimiseks.
Enne Iraani-teemalise pinge eskaleerumist rahuldas India ligikaudu poole oma gaasivajadusest impordi kaudu, kusjuures ligikaudu 60% neist tarnetest kulges transiidina läbi Hormuzi väina. Ka enam kui pool naftaimpordist kulges läbi selle marsruudi.
14. Ukraina Riiklik Korruptsioonivastane Büroo (NABU) ja Spetsialiseeritud Korruptsioonivastane Prokuratuur (SAPO) on esitanud kahtlustuse rahapesus (Ukraina kriminaalkoodeksi 3. osa, artikkel 209) Ukraina presidendi kantselei endise juhi Andrii Jermaki vastu. SAPO-i andmetel on see seotud organiseeritud rühmituse tegevusega, mis tegeles rahapesuga luksuskinnisvara ehitamisel Kiievi lähedal.
NABU selgitas, et koos SAPO-ga tuvastasid nad, et ehitusprojekti kaudu pesti raha umbes 460 miljonit grivnat (üle 10 miljoni dollari). Kõnealune projekt puudutab Kozõni külas asuvat kompleksi nimega Dünastia, kuhu oli planeeritud neli umbes 1000 ruutmeetri suurust elamut. Projekt hõlmas ka viienda ühiselamu ehitamist koos jõusaali, basseini ja spaa-alaga majaomanikele.
Jermak keeldus üksikasjalikumatest kommentaaridest. „Ma ei kommenteeri praegu midagi. Kui uurimine on lõppenud, annan kommentaari… Mul pole ühtegi kodu, mul on ainult üks korter ja üks auto, mida te nägite,” ütles ta (tema sõnu tsiteerib UNIAN).
Ukrainska Pravda teatas varem allikatele viidates, et Jermaki suhtes algatati uurimine, kuid ajaleht ei avaldanud põhjuseid. Nagu RBC-Ukraina märgib, otsiti tema kodu eelnevalt läbi eelmise aasta novembris Energoatomi juhtumi raames, mille järel ta presidendi kantselei juhi kohalt vallandati.
Jermakki peeti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski võtmekaaslaseks ja meediakanalid nimetasid teda riigi teiseks mõjukaimaks isikuks. Pärast presidendi kantselei juhi kohalt vallandamist teatas ta oma kavatsusest minna rindele. Nagu Ukraina kaitseministeerium aga jaanuaris 2026 Ülemraada liikme Jaroslav Železnjaki taotlusele vastuseks teatas, ei võtnud Jermak territoriaalsete värbamiskeskustega ühendust. Märtsis sai teatavaks, et Jermakist sai Ukraina Kaitsjate Riikliku Assotsiatsiooni relvastatud agressiooni ohvrite kaitsekomitee juht – ta algatas selle organi loomise isiklikult.
15. 58 riigi ministrid teatasid 11. mail Brüsselis toimunud kõrgetasemelisel üritusel uutest lubadustest aidata Ukrainal tagasi tuua üle 20 000 lapse, kelle venemaa on pärast täiemahulise sissetungi algust röövinud.
ELi, Kanada ja Ukraina ühiselt korraldatud üritus järgnes ELi välisministrite kohtumisele, kus nad leppisid kokku sanktsioonide kehtestamises 23 isiku suhtes, kes on seotud venemaa laste röövimisega. Kanada kehtestas sanktsioonid ka 23 üksusele ja Ühendkuningriik veel 29 üksusele, mis on seotud venemaa Ukraina laste küüditamise ja militariseerimisega.
venemaa Ukraina laste röövimine on ÜRO genotsiidikonventsiooni kohaselt genotsiidiakt, mis loetleb rühma kuuluvate laste sunniviisilist üleandmist teisele rühmale ühe viiest teost, mis selle definitsiooni alla kuuluvad.
Üks neist, kellele Ühendkuningriik selle praktika eest sanktsioonid kehtestas, on julia velitško, Moskva poolt ametisse nimetatud noortepoliitika ametnik Luhanski oblasti venemaa okupeeritud osas. Ühendkuningriigi valitsuse andmetel aitas velitško ellu viia riigi juhitud algatusi Ukraina laste küüditamiseks ja indoktrineerimiseks, sealhulgas väljastades okupeeritud aladelt pärit lastele venemaa passe ja korraldades programme, mis tutvustavad neile venemaa ideoloogiat.
Samuti hõlmavad EL-i uued sanktsioonid ülevenemaalisi lastekeskusi Orljonok, Scarlet Sails ja Smena, mis teevad okupatsioonivõimudega koostööd, et allutada Ukraina lastele venemaa-meelne indoktrineerimine ja ideoloogiline haridus.
2023. aastal andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja vahistamismäärused venemaa presidendile putinile ja laste sunniviisilise küüditamise eest vastutavale ametnikule maria lvova-belovale, keda süüdistatakse sõjakuritegudes.
„Tänased sanktsioonid on tugev samm, mis paljastab ja häirib sügavusi, kuhu venemaa on valmis minema, sekkuma ja õõnestama demokraatiat ning hävitama Ukraina tulevikku Ukraina laste jäleda küüditamise ja ajupesu kaudu,” ütles Suurbritannia välisminister Yvette Cooper.
Suurbritannia teatas ka 1,2 miljoni naela (1,6 miljoni dollari) annetusest, et aidata leida ja tuvastada ebaseaduslikult venemaale viidud Ukraina lapsi, mis oli vaid üks paljudest päeva jooksul avalikustatud annetustest.
Mitmed teised riigid lubasid oma annetusi Ukraina laste toetuseks, sealhulgas kaaskorraldajad Kanada ja EL. „Kanada annab 3,4 miljonit Kanada dollarit (2,5 miljonit dollarit), millega on seni kogusumma 4,8 miljonit Kanada dollarit (3,5 miljonit dollarit),” teatas Kanada välisministeerium.
Varem samal päeval teatas Leedu välisminister Kestutis Budrys 10 miljoni euro (11,7 miljoni dollari) eraldamisest varastatud laste Ukrainale tagastamiseks.
Ja ELi laienemisvolinik Marta Kos ütles, et Euroopa Komisjon toob eraldi toetusena kaasa peaaegu 50 miljonit eurot (59 miljonit dollarit).
„See toetab Ukraina lastekaitsesüsteemi. Igal tagasisaadetud lapsel peaks olema juurdepääs õigeaegsele, lapsekesksele ja kogukonnapõhisele toele. Osa rahast on ette nähtud ka alushariduseks ja osa rahast on seotud nende laste õigluse saavutamisega,” ütles Kos.
Kohal oli, kuid vaikselt, ka Ameerika Ühendriigid. Euroopa Ülemkogu pressikeskuse andmetel saatis USA kohtumisele ainult nooremministri: Riley Barnesi, kes peab tasakaalustama oma tööd demokraatia, inimõiguste ja töö abiriigisekretärina Tiibeti küsimuste erikoordinaatorina. See ei pruugi aga tingimata kajastada teemaga tegelemata jätmist.
USA on alates 2024. aastast olnud Ukraina Laste Tagasitoomise Rahvusvahelise Koalitsiooni liige ning röövitud noorte kojutoomine on üks väheseid valdkondi, kus Trumpi administratsioon ja Euroopa on olnud hästi kooskõlas.
USA esileedi Melania Trumpi kaasatus on olnud eriti tähelepanuväärne. Alles aprillis tagas ta seitsme Ukraina lapse vabastamise venemaalt. Ja 2025. aastal lasi ta oma abikaasal Alaskal kohtudes putinile üle anda kirja, milles käsitleti Ukraina laste olukorda.
ELi kõrge ametnik ütles enne 11. mai kohtumist ajalehele Kyiv Independent, et esimene leedi oli kutsutud. Ma ei usu, et ta saab tulla.
Kuid Melania polnud kaugeltki ainus puuduja ja USA polnud ainus riik, mis oli delegeerinud osalemise madalama astme ametnikule. Kohal oli umbes 60 delegatsiooni, millest üle kahe kolmandiku maailma riikidest ei osalenud, mis rõhutab taas kord Ukraina väljakutset rahvusvahelise kaastunde tekitamisel ja säilitamisel, eriti globaalses lõunas.
Esindatud oli peaaegu kogu Euroopa, sealhulgas kõik ELi riigid. Serbia ja Türgi olid peamised puudujäägid Euroopa kaardil.
Kuid lisaks Euroopa traditsioonilistele liitlastele Jaapanis, Põhja-Ameerikas ja Okeaanias on endiselt suuri lünki. Mõned maailma suurimad riigid – Hiina, India, Brasiilia, Indoneesia, Nigeeria – ei osalenud.
Kui Kanada välisministrilt Anita Anandilt selle kohta küsiti, ütles ta ajalehele Kyiv Independent, et kuigi „maailmas toimub mitu konflikti… olen ma täna siin, et rõhutada Kanada vankumatut toetust Ukrainale nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis”. Üks tõend selle jätkuva pühendumuse kohta oli Anandi teadaanne enne kohtumist, et järjekordne tippkohtumine on juba kavandatud Torontosse 28.-29. septembril sel aastal. Anand sõnastas oma riigi seisukoha territoriaalse terviklikkuse ja riikliku suveräänsuse kaitsmisena. „Ukraina kõrval seistes seisame ka kõigi riikide eest, kes soovivad, et neid põhimõtteid austataks ka nende endi suhtes,” lisas ta.
16. Ukraina välisminister Andrii Sõbiha teatas, et venemaa on teinud ettepaneku lisada väljasaadetud Ukraina lapsed vahetusnimekirjadesse soldatite vastu, kuid selline samm on Ukraina jaoks kategooriliselt vastuvõetamatu.
Sõbiha teatas sellest oma kõnes Ukraina Laste Tagasisaatmise Rahvusvahelise Koalitsiooni kohtumisel Brüsselis, vahendab Ukrinform.
Välisministri sõnul on väljasaadetud laste tagasisaatmine rahuprotsessi põhielement. Ta rõhutas, et laste vabadus on tingimusteta ja seetõttu on nende lisamine vahetusnimekirjadesse, nagu Moskva pakkus välja, täiesti vastuvõetamatu.
„Ukraina laste tagasisaatmine peab olema rahuprotsessi põhielement. Selle kohta on palju spekuleeritud. Täna tahan seda ametlikult välja öelda: Ukraina laste saatus ei ole kunagi ühegi kompromissi osa. venemaa on juba teinud ettepaneku lisada lapsed vahetusnimekirjadesse. Kuid see on vastuvõetamatu. Laste vabadus on tingimusteta.”
Minister rõhutas, et Ukrainal on juba õnnestunud tagastada üle kahe tuhande alaealise. Samal ajal kritiseeris ta teravalt olemasolevaid rahvusvahelisi dokumente, märkides, et lapsed naasevad koju mitte nende pärast, vaid vaatamata nende ebaefektiivsusele.
Välisminister tõmbas ka paralleele venelaste praeguse tegevuse ja Natsi-Saksamaa kuritegude vahel Teise maailmasõja ajal. Ta tõi välja peaaegu identsed tsitaadid kuueteistaastaselt Boriss Romantšenkolt, kelle natsid küüditasid, ja Mariupoli poisilt pärast tema küüditamist vene okupantide poolt: „Nad lihtsalt võtsid meid – ja te ei kuulu enam kellelegi” ja „Nad lihtsalt võtsid meid ja ütlesid meile, et keegi ei vaja meid.”
Minister meenutas ka Belgia Dossini kasarmut, mis oli enne Auschwitzi transiidipunkt, ja rünnakut Kahekümnendale konvoile – üks Teise maailmasõja kangelastegusid, mis peatas sunniviisilised küüditamised.
„venelased kardavad seda teemat ja püüavad selle tähtsust vähendada. Nad mõistavad, et panevad toime kuriteo ja kardavad õiglust. Täna peame selle konvoi uuesti peatama,” sõnas ta.
17. Lühiuudised
Ukraina välisminister Andri Sõbiha tegi ettepaneku, et Euroopa Liit aitaks venemaaga läbirääkimisi pidada lennujaamade rünnakute vastastikuse lõpetamise osas. Politico andmetel väljendas Sõbiha seda ideed Brüsselis toimunud ELi välisministrite kohtumisel. Ta märkis, et USA juhitud diplomaatiline protsess on aeglustunud ja putin ei näita üles valmisolekut laiaulatuslikuks rahulepinguks. Seetõttu vajab Kiiev ministri sõnul läbirääkimistel tõenäoliselt Euroopale uut rolli. „Võib-olla püüame saavutada niinimetatud lennujaamade vaherahu,” teatas Ukraina välisminister, selgitades, et ta peab silmas lennujaamade rünnakute vastastikust lõpetamist.
Täna öösel olid Bankova tänav ja lähedalasuvad teed Kiievis blokeeritud ning politseinikud teatavad sündmuskohal viibinud kümnetest bussidest ja vormiriietuses töötajatest. Tegevus on võimalik, et seotud uurimistoimingutega valitsuskvartalis, kuigi üksikasjad on veel piiratud.
Ukraina kaitseministeerium teatas pärast Mõhhailo Fjodorovi ja Boris Pistoriuse läbirääkimisi, et initsiatiivi haaramiseks 2026. aastal on vaja lisarahastust. Kiievi plaani eesmärk on hävitada 50 000 vene sõdurit kuus, peatada vaenlase logistika keset rünnakut ja tekitada Venemaa majandusele korvamatut kahju süvarünnakuga. Ukraina soovib ka Saksamaaga koostööd teha Euroopa antiballistilise võimekuse valdkonnas.
Zelenski ütles, et Ukraina on alustanud Kanadaga droonilepingu ettevalmistamist. Presidendi sõnul teevad 20 riiki praegu Ukrainaga erinevatel tasanditel sarnaste droonilepingute kallal koostööd. Mõnel on juba Kiieviga poliitilised kokkulepped ja nad liiguvad üle tootjalepingutele, samas kui teiste riikidega on oodata poliitilisi kokkuleppeid peagi.
Hiljuti selgus, et Kolmeteistkümnenda kanali sõjameelne autor jegor guzenko saadeti putini kritiseerimise eest kahurlihaks, varustatuna vaid surnud sõdurilt võetud roostes vintpüssiga. Tema Telegrami kanali administraatorid paluvad käsku guzenkot säästa. Väidetavalt on Kolmeteistkümnes jätnud pika video, mis avaldatakse tema likvideerimise korral.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal