12. mail möödub 25 aastat Eesti Eurovisiooni võidust looga “Everybody”. Kui enne Eurovisiooni võitu esines Padar Tallinnas nädala jooksul mitu korda, siis viimased aastad on esinemised kuivanud kokku ühele korrale koos.
Padar tõdes, et 25 aasta jooksul on tema pilk Eurovisiooni võidule muutunud. “Täna vaatan ikka natuke läbi oma laste silmade. Et neile rääkida, et isa on käinud sellises kohas. Ma ei ole kindel, kas nad päris täpselt aru saavad, sest nende isa teeb ka päris palju nalja,” lisas Padar, kes kasutab bändiga lavale minnes Eurovisiooni tunnusmeloodiat. Viimase õnnesoovi Eurovisiooni võidu puhul sai Padar kätte alles hiljuti, kui talle kirjutas 2001. aastal neljandale kohale tulnud Prantsusmaa esindaja Natasha St-Pier.
“Tagant järele Eurovisiooni võidule mõeldes, siis ma olen kogu aeg rääkinud kõigile, et ma ei ole tahtnud olla frontman. See mees, kes vastutab ja laulab, peab vahetekste rääkima. Ma tahaksin olla teises reas, kidramees, tamburiinimees, laulda tausta või midagi sellist. Eurovisioon tunduks mulle tänase päevani loogilisem arusaama järgi, et olulisem on ikkagi osavõtt, mitte võit. Võit võib hakata inimeste elu mõjutama. Osavõtust saab ainult kogemusi ja kogemused teevad inimesi paremaks-targemaks,” märkis Padar.
Eurovisioonil oli Padaril kaasas enda ja ansambli Speed Free album “Woman Knows”, mille ilmumisest möödub seega samuti 25 aastat. “Dave Benton oli tel hetkel juba 50-aastane. 20-aastasele tundub 50-aastane muldvana. Täna nii ei tahaks öelda. Mul oli kaks plaati, mida ma jagasin. Originaalne “Everybody” singel, mille kaanel ma olin 20-aastase noormehena 50-aastase härrasmehega koos. Ja oma debüütalbum, kus ma olin oma 70-aastase vanaemaga peal. Veider noormees Haljalast, kellele meeldis vanemate inimestega poseerida,” naeris Padar.
Debüütalbum Padaril liiga hästi meeles ei ole. “Kui ma saaks kidra kätte, siis ma võib-olla mängiks mõne loo sealt ära, võib-olla isegi kobistaks mingite sõnadega. Ma olen seda albumit vahepeal kuulanud. Mitte viimastel aastatel, aga olen. Täna, poole vanemana on mul neli korda väikesemad munad kui sel tüübil, et laulda sellisest elukogemusest. Mul pole tänagi sellist elukogemust, mis sellel noormehel kaasas oli,” tõdes laulja.
“Sel aasta veel üks prantsuse trummar kirjutas mulle ja küsis, et kust ta leiaks sellelt albumilt sellise loo nagu “All About Babes”. Ma ütlesin, et seda pole olemas, seda pole tehtud,” naeris Padar. “Natuke piinlik on ka selle teksti pärast. Mu inglise keel oli koolis tegelikult kolm. Minu inglise keele õpetajad olid Eric Clapton ja John Lee Hooker.”
Hulljulguse ja neli korda suuremad needsamused sai Padar enda sõnul praktilise tööga. “Esinesin väga palju. Kuulasin palju muusikat. Mängisin väga palju kavereid algusaegadel ja kui Speed Free välja kujunema hakkas, siis Viru tänaval oli kaheksa pubi, kus iga õhtu oli live-bänd. Parematel aegadel sai esineda ka samal ajal kahes kohas korraga. Jooksid kitarri ja võimuga teiste kohta läbi lumetuisu. Mängisin ikka kolm-neli korda nädalas Tallinnas, juba enne Eurovisiooni,” meenutas Padar.
“Pärast Eurovisiooni võitu enam ei mänginud. Kõik arvasid, et ma olen nii kallis, et enam ei jõua mind kutsuda. Eestlased ei hakka küsima ka, et kuidas sul läheb või milline hind on. See on sama, et oled portsu võileibu valmistanud, ootad inimesi endale sünnipäevale ja siis mõeldakse, et ei hakata tulema, sest seal on niikuinii palju rahvast. Lõpuks keegi ei tulegi,” lisas ta.
Padar märkis, et tema jaoks on kõige olulisem olla laval. “Et saan teha seda, mida ma kõige rohkem armastan ja kuulda inimeste aplausi. Kodus pilli mängimine või mingite videote kuskile üles panemine on ajatäide. See pole meelelahutus ei mulle ega kellelegi teisele. Aga seda energeetilist sidet, mis tekib laval, ei saa mitte kuskilt mujalt. Mitte ühestki meelmürgist, kangemast või lahjemast kärakast. On asju, mida ei ole võimalik asendada. Võid segaselt hakata sporti tegema, aga see on samamoodi ajatäide,” rääkis Padar, kellel jääb esimest korda karjääris selja taha periood, kus ta esineb üks kord kuus.
Padar lisas, et on viimasel ajal oma elust müra vähemaks saanud, mis on andnud ruumi väga paljule uuele. “Mulle meeldib väga lugeda ja uurida ükskõik mille kohta midagi, mida ma varem ei teadnud. See kõik on minu jaoks huvitav. /…/ Õhinapõhine iseseisev õppimine. Elukestev õpe hoiab. Nagu ka mulle üks spetsialist ütles, siis ma olen nii palju kõige värskemaid teadusuuringuid lugenud, et ma võiksin ise talle psühholoog olla,” märkis Padar.