Pakosta teatab kirjas, et ringkonnakohtu töö vahistamiste ja arestide õiguspärasuse hindamisel on „kohtueelse menetluse rohkem tehnilise iseloomuga nüansid“. Need nüansid ei ole ministri arvates ka euroopalike arusaamade järgi avalikud.
Ilma ühegi konkreetse näiteta väidab Pakosta, et ringkonnakohtu avalikud istungid võivad „aidata veel vabaduses viibivatel kurjategijatel tõendeid hävitada ja menetlusest kõrvale hoiduda“.
Pakosta möönab, et eri riikides on praktika erinev. Kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias aetakse kohtutes osa asju kinniselt, siis USAs, Suurbritannias ja Iirimaal on õigusemõistmine avalik.
Ma ei saa aru, miks leiab Pakosta, et meie ringkonnakohtute aastatepikkune avalik õigusemõistmine ei vasta järsku euroopalikele arusaamadele. Kust see mõte pärit on?
Suhtlesin esmaspäeval Soome kolleegiga Helsingin Sanomatest ja küsisin üle, kuidas Soomes asjad käivad.
Põhjanaabritel on asjad nii, et kui Soome maakohus kellegi vahistamist arutab, on inimese nimi, sünniaeg, kuriteo paragrahv ja vahistamise või vabadusse jätmise fakt avalikud. Eestis ei ole.
Soomes saavad eeluurimise materjalid avalikuks asja sisuliselt arutava kohtuistungi esimesel päeval. Sellest hetkest alates võib igaüks tellida politseilt endale toimiku koopia. Eestis seda ei ole. Ekspress ootab siiani võimalust tutvuda Tallinna Sadama lõppenud kriminaalasja materjalidega.
Kui Soomes lõpetatakse kriminaalasi süüdistust esitamata, saavad selle materjalid pärast otsuse tegemist avalikuks. Jällegi saab politseilt küsida juba samal päeval toimiku koopia. Eestis seda ei ole. Ekspress ootab juba mitu kuud kapolt osa ühe lõpetatud kriminaalasja dokumente, kuigi teabenõuetele tuleks seaduse kohaselt vastata märksa kiiremini.