Lepingu järgi peab Eestile tekkima välkteavituse saatmise võimekus 2026. aasta talveks ning eesmärk on tagada nutitelefonidesse vastuvõtmise võimekus 2027. aasta esimesel poolel. Erinevalt SMS-ist on välkteavituse puhul vaja välja arendada nii saatmise võimekus operaatorite ning riigi poolt kui ka vastuvõtmise võimekus nutitelefonides Apple’i ja Google’i tarkvarauuenduste kaudu.
Vastuvõtmise võimekus on vaja välja arendada Androidi ja iOS operatsioonisüsteemide arendajatega (Google ja Apple), mis tähendavad mõlema operatsioonisüsteemi arendaja jaoks ka saatmise süsteemi valmimisel eraldi teste iga Eesti mobiilioperaatoriga. Koostöö tehnoloogiahiidudega juba käib.
ERR-i andmetel eraldas riik tehnoloogia kasutusele võtmiseks 3,67 miljonit eurot, arendaja selleaastane leping on sellest mahus 2,75 miljonit. Tehnoloogia kasutamine toob endaga kaasa püsikulud, mis on hinnanguliselt vähemalt 200 000 eurot aastas juba järgmisest aastast.
Välkteavituse kasutuselevõtmine on möödapääsmatu ja seda arendavad ka näiteks Soome ja Rootsi, selgitas päästeameti peadirektor Margo Klaos, miks päästeamet näeb seda tulevikus EE-ALARMi keskse kanalina.
„See tehnoloogia ongi loodud spetsiaalselt ohtudest teavitamiseks: looduskatastroofid, ulatusliku mõjuga tööstusõnnetused või sõjaline rünnak. Sellega on võimalik viia ohuinfot nutitelefonidesse sekunditega, see töötab ka üle koormatud mobiilside võrgu korral ning teavitus on disainitud sääraseks, et see ilmub ekraanile hüpikaknana kõikide teiste rakenduste ette,“ sõnas Klaos.
Ta lisas, et väga suure ohu korral lubab see telefonis käivitada ka ohuheli, mis ignoreerib kasutaja valitud seadeid.
Riigiside Sihtasutuse (RIKS) cell broadcast’i arenduse projektijuhi Antti Turmanni sõnul täiendab uus mobiilsidevõrgu välkteavituse lahendus senist ohualapõhist SMS-ohuteavitust oluliselt. „Mõlemal ohuteavituse kanalil on oma tugevused ja piirangud, kuid koos kasutades moodustavad need märkimisväärselt tõhusama terviklahenduse. Näiteks on võimalik mobiilsidevõrgu välkteavituse kaudu edastatud ohuteavituse järel saata lõputeavitus ohu möödumise kohta SMS-iga kõigile, kes algse välkteavituse said. Üksnes välkteavituse abil ei oleks see võimalik, kuna inimesed võivad olla selleks ajaks ohualast juba lahkunud,“ selgitas Turmann.
Kuna cell broadcast’i välkteavituse vastuvõtmise võimekus sõltub tulevikus Apple’i ja Google’i uuenduste allalaadimise kiirusest, näitab teiste riikide kogemus, et optimaalse ulatuse saavutamine, kus teade jõuab enam kui 90% seadmetesse, võib võtta aega aasta või enam.
Cell broadcast’i rahastuse eraldas valitsus päästeametile aastaks 2026 ning ülesanne on saada süsteem töökorda 2027. aasta esimesel poolel. One2Many Norway AS kuulub rahvusvahelise ohuteavituse ja kriisihalduslahenduste tarkvarakorporatsiooni Everbridge kontserni.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada