Ulukireflektor Tallinn-Pärnu maanteel aastast 2020. Pilt: EJS
Viimased viis aastat on Eesti Jahimeeste Selts jälginud Eesti maanteedel, kas ja kuidas mõjutavad ulukeid hoiatavad reflektorid metsloomadega juhtuvaid liiklusõnnetusi.
Äsja valminud analüüs näitab, et Eestis kasutatud ulukihelkurid vähendasid kokkupõrkeid metskitsedega ning liiklusõnnetuste sagedus vähenes viie aasta jooksul keskmiselt kolm korda. See uuring võib omada märksa laiemat mõju kogu Euroopa tasandil.
Eesti Jahmeeste Seltsi (EJS) „Ulukid teel” projektijuhi Urmas Salmu sõnutsi moodustavad metsloomadega seotud õnnetused väga suure osa meie tänase liikluse tõsisematest õnnetustest. Umbes 70% kokkupõrgetest suurulukitega põhjustavad metskitsed. Häirekeskuse poolt kogutud andmete töötlemisest selgus, et läinud aastal juhtus Eesti teedel üle 3000 sedasorti liiklusõnnetuse. Kõige kõrgem oli see näitaja 2021. aastal, mil registreeriti üle 5500 juhtumi. Kümmekond liiklusõnnetust ööpäevas tähendab tavapäraselt samal arvul metsloomade hukkumist ja suuri rahalisi kulutusi sõidukite remondile.
Euroopas on katsetatud erinevate ulukiõnnetuste leevendamise meetmetega, sh nii valgus- kui lõhnatõketega. Tehtud uuringud leiavad, et helkurid justkui ei mõju, ometi kinnitavad jahimehed kohapeal hoopis vastupidist. Otsustasime, et Eesti oludes ja ulukiliikidest märksa mitmekesisemates tingimustes, tuleb teha kohapealne katse.
„Sarnase katsetuse meetmeks Eestis valisime Saksa tootja Beilharz GmbH poolt pikalt arendatud ja testitud, ulukeid hoiatavad reflektorid. Nende toime aitab peatada metsloomade liikumise teele pimedal ajal, kui sõiduki möödumisel helkurist moodustub esitulede valgusest metsapoole sähviv valgusmüür,” selgitas Salmu.
Viie aasta jooksul (2021–2025) paigaldasid projektis osalevad jahiseltsid metsloomi hoiatavad reflektoreid 85 kõige ulukiohtlikumale teelõigule kogupikkusega 91 km. Kõik teadaolevad liiklusõnnetused kanti EJS hallatavasse JAHISe infosüsteemi. Jahimeeste koostatud andmebaasi alusel analüüsisid zooloogid Ragne Erimäe ja Jaanus Remm, kas ulukihelkurid vähendasid liiklusõnnetusi metskitsedega, arvestades ka erinevaid taristu ja elupaiga mõjusid.
Töö kokkuvõttest selgus, et Eestis kasutatud ulukihelkurid vähendasid kokkupõrkeid metskitsedega ning liiklusõnnetuste sagedus vähenes keskmiselt kolm korda, seejuures ei täheldatud metsloomade harjumist ulukireflektoritega.
„Liiklussagedus mõjutab oluliselt ulukiõnnetuste toimumise tõenäosust. Mõneti üllatavalt oli metsa läbivatel teedel õnnetusi hoopis vähem, kuid see võib olla seotud metskitse elupaigakasutusega, mis erinevalt paljudest teistest ulukiliikidest on rohkem seotud avatud aladega. Kuigi ulukihelkurite efektiivsus on selgelt madalam kui tõkestavatel ulukitaradel kombineerituna spetsiaalsete ulukitele mõeldud läbipääsudega, on neil teatavaid eeliseid, sh maksumus ja elupaiku killustava mõju puudumine,” kinnitavad zooloogid Ragne Erimäe ja Jaanus Remm.
Teadlaste hinnangul ei saa need asendada kallimaid meetmeid väga kõrge ohutasemega esimese klassi maanteedel ning liiklussagedustel, mis kujutavad ulukitele barjääri. Küll aga võiks ulukihelkurid olla täiendav liiklusohutust edendav meede eelkõige teise klassi maanteede ja kogujateede ulukiohtlikel lõikudel. Eriti oluline on see piirkondades, kus elupaikade varasem sidusus on põhitrassi ulatusliku tarastamise tagajärjelt muutunud ning ulukid väiksemaid teid sagedamini ületavad.
„Euroopa jahimeeste katusorganisatsioon FACE, mis koondab ligikaudu 7 miljonit jahimeest, on uuringust väga huvitatud. Seega võib Eestis kogutavatel andmetel olla märksa laiem mõju kogu Euroopa ulukiõnnetustele,” toonitas projektijuht Urmas Salmu.
Samal teemal