Eliste sõnul oli kinnisvaraarendajate peamine fookus ja „kasumimasin“ viimased kümme aastat korterite ehitamine. Praeguseks valitseb aga Tallinnas elamispindade sektoris juba pikemat aega ülepakkumine ning pole näha, et olukord lähitulevikus muutuks.
„Elamuarenduskrunte praegu pigem ei soovita ulatuslikult juurde osta. Maade järele nõudlust küll jagub, kuid kruntide pakkumishinnad on kõrged ning ka konkurents uute korterite turul on väga tihe. On selgelt näha, et otsitakse paralleelselt alternatiive turuniššides, kus veel pole ülepakkumist,“ selgitas Eliste.
Kuna paljud arendajad on oma varasemad projektid edukalt realiseerinud, seisab teenitud raha kontol justkui kasutult. Samal ajal on ettevõtjad jõudnud arusaamani, et arendada tuleks teistsugust vara . Seda enam, et lisaks korteritele valitseb ülepakkumine ka tavapäraste büroopindade turul.
Eliste märgib, et 2026. aasta esimeses pooles paistavad korterelamute kruntide asemel silma hoopis ärikondliku ehitusõigusega väikeste kruntide müügitehingud. „Jutt käib maadest, millel on kuni 2500 ruutmeetrit maapealset suletud brutopinda. See on turul selgelt ebatavaline nähtus,“ tõdes analüütik.
Hoitakse saladust
Kui valida elamu- või äriarenduste vahel, soosib praegune turuseis hindaja sõnul piirkonniti just viimast. Peamiseks põhjuseks on kruntide suured hinnakäärid. Ehitusõigusega elukondliku arenduskrundi maapealse brutoehitusõiguse ruutmeeter maksab Tallinnas juba valdavalt 500–800 eurot, samas kui ärikondlikul maal piirdub see jätkuvalt enamasti kuni 400 euroga.
„Kuigi elukondlik arendusmaa on sageli juba kaks korda kallim, on oodatav korterituru tootlus võrreldes äripindadega tugevalt madalam. Võib eeldada, et äripindade turul pikalt kestnud vaikelu saab Tallinnas segmenditi taas hoo sisse, sest varade hinnad on elamispindade sektoriga võrreldes jäänud kohati liialt madalaks,“ rääkis Eliste.
Praegu on turul näha selget trendi, et esmapilgul väiksema arenduspotentsiaaliga ärikrunte ostetakse südalinnast ja kallimatest piirkondadest eemale, näiteks Haaberstisse ja Kristiinesse. Mida kinnistutele täpsemalt ehitatakse on Uus Maa eksperdi sõnul ebaselge, sest arendajad on edasiste sammude osas üsna kidakeelsed, et mitte uusi äriideid konkurentidele enneaegselt reeta.
„Pigem ei plaanita sinna uusi büroohooneid, vaid liigutakse arvatavalt kaubanduse, teeninduse ja majutuse suunal. On väga tõenäoline, et magalates hakatakse piirkonniti senisest rohkem taas ehitama väiksemaid äripindasid ja külaliskortereid,“ prognoosis Eliste.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)