Foto. EJS-i arhiiv
Loodushoiu Fondi algatusel ja maaomanikega koostöös lõpetatakse enam kui 100 000 hektaril eramaadel nii loodusele kui inimese tervisele ohtliku pliist laskemoona kasutamine.
Maaomanike ja jahimeeste vahel jahilepinguid sõlmiva metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimehe Kadri-Aija Viigi sõnul on tegu maaomanike sooviga panustada aktiivselt loodushoidu, vahendab Loodushoiu Fond oma lehel.
On laialt teada, et plii on mürgine ning lisaks lindude, loomade ning keskkonna kahjustamisele võib see ohustada inimeste endi tervistki, seetõttu on omanike jaoks oluline, et nende maa oleks mürgivaba.
„Kui Loodushoiu Fond pliivabale laskemoonale ülemineku initsiatiivi algatas, korraldasime ühistus arutelu ning selgus, et tegu pole vaid üksikute maaomanike sooviga vaid see kõnetab paljusid,“ selgitas Viik. „Seetõttu otsustasime, et lisame vastava punkti tulevikus omanike ja jahimeeste vahel sõlmitavatesse lepingutesse, kui see mõlemale poolele sobib.“
Praeguse seisuga kuulub algatusega liitunud omanikele enam kui 100 000 hektarit maad.
Pliivaba laskemoona kasutuselevõtt kokku lepitud aladel toimub kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul. See võimaldab jahimeestel juba soetatud moona ära kasutada ning jahirelvad pliivaba moona kasutamiseks kas kohandada või välja vahetada. Samal ajal tuleb arvestada, et julgeolekuolukorra tõttu võib pliimoona kasutavate relvade säilitamine olla vajalik riigikaitselistel eesmärkidel.
„Üleminekuperioodi tegelik pikkus sõltub jahiseltside vajadusest. Meil on juba täna üks jahiselts, kes ütleb, et neil ei ole nii pikka aega tarvis, kuna nad pliimoona niikuinii ei kasuta,“ rääkis Viik.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et jahimeeste jaoks ei ole kunagi olnud küsimust kas pliimoonast loobuda või mitte vaid see, millal seda teha.
„Veelinnujahil on pliimoona kasutamine keelatud juba 2013. aastast. Märgaladel ja nende läheduses on pliihaavlite kasutamine keelatud juba üle kahe aasta ning ilmselt jõuame regulatsioonide tasemel Euroopas varem või hiljem punkti, mil pliimoonast loobutakse jahipidamises täielikult,“ rääkis Korts.
„Jahimeeste vaatest soovime, et sellised suured muudatused sünniksid läbi arutelu, mitte käskude ja keeldudena, seetõttu peame maaomanike ja jahimeeste koostööd väga oluliseks.“