„Pikk saaga oleks sellega läbi.“ Nõusolekuseadus jõuab uuesti riigikogu ette juunis

Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson märkis, et pärast eelnõu esimest lugemist ning huvirühmade ärakuulamist tekkis arusaam, et eelnõu vajab veel täiendamist, ennekõike ses osas, kuidas mõista vaba ja väljendatud nõusolekut, aga ka sugulise iseloomuga tegu. Mõlemad mõisted defineeritakse komisjoni algatatavate muudatusettepanekutega.

Timpson sõnas Delfile, et nõusolekuseaduse kaasamisüritus toimus kümnendal märtsil, kuhu kutsuti sotsiaalministeeriumiga kokku kõik huvitatud osapooled: naisorganisatsioonid, teadlased, politsei jne. „Seal sai igaüks oma arvamuse ära avaldada ja leiti, et võib-olla see sõnastus momendil vajaks ühte lisaparagrahvi. See oli kohtunike ja teadlaste poolt,“ rääkis Timpson. „Ja nüüd siis ministeerium on koostöös teadlastega selle paragrahvi läbi kirjutanud ja see sobis kõikidele osapooltele. Täna me seda komisjonis arutasime ja komisjonis leidis see ka heakskiidu.“

Komisjon otsustas justiits- ja digiministeeriumi täiendamise ettepaneku pinnalt algatada muudatusettepaneku, millega defineeritakse nõusolek seaduse mõistes. Muudatuse järgi peab korraga täidetud olema neli printsiipi: nõusolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, see peab olema väljendatud sõnaliselt või muul selgelt arusaadaval viisil enne suguühet või muud sugulise iseloomuga tegu ning olemas olema kogu selle teo jooksul.

Samuti algatas komisjon muudatusettepaneku sugulise iseloomuga teo defineerimiseks. Kavas on eelnõu täiendada sättega, mille järgi on sugulise iseloomuga tegu karistusseadustiku tähenduses suguühe ning muu kehaline tegevus, millel on objektiivselt seksuaalne tähendus ja mille korral kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.

Timpson märkis, et tegu on päris suure ettepanekuga. „See pani tordile kirsi peale,“ ilmestas ta.

Kolmas muudatusettepanek näeb ette, et eelnõu jõustumine lükatakse poole aasta jagu edasi, nii et seadus jõustuks vastuvõtmisel 1. jaanuarist 2027.

Eelnõu loodetakse purki saada juunis

Eelmise aasta novembris toimunud õiguskomisjoni istungil, kus nõusolekuseaduse eelnõu esimest korda arutlusel oli, arutleti lisaks eelnõule ka üldfilosoofilistel teemadel. „Kas tung on kontrollimatu või mitte jne. Aga noh, seda see eelnõu väga ei puuduta,“ nentis Timpson möödunud aastal. „Lõpuks ikkagi leidsime, et inimene on sotsiaalne olend, kes võiks oma tungi kontrollida.“ Ka eelnõu esimesel lugemisel riigikogu suures saalis tuli juttu sugutungist ja lõvidest.

Kuidas olid lood seekord, kas arutelu oli konstruktiivne? „Täna meil nii värvikas ei olnud, aga noh, põhimõtteid ju ei ole muutunud,“ lausus Timpson. „Ja käisime korra ikkagi need ka kõik uuesti lühidalt üle ja tegelikult ega midagi uut välja ei koorunud, midagi selles mõttes uut ei olnud. Keegi seisukohti muutnud ei olnud.“

Nõusolekuseaduse eelnõu läheb teisele lugemisele 3. juunil ja komisjon loodab selle vastu võtta 10. juunil. „Pikk saaga oleks sellega siis läbi,“ nentis Timpson. Ta rääkis, kuidas nõusolekuseaduse eelnõu mõte oli õhus juba 2024. aasta kevadel, kui ise justiitsministri kohustusi täitis ning juba oma esimesel suuremal koosolekul tuli hakata otsustama, mida teha. „Tegime kohtumise sotsiaalministriga, tollal oli Signe Riisalo seal ja siis me arutasime ühte ja teistpidi ja siis ma ütlesin, et me teeme siis jah-i (jah-mudeli – toim). Ja andsime siis käsud kätte ja inimesed hakkasid kirjutama. Nüüd on nii, et mina ega Signe enam ei ole ministrid, oleme komisjonide esimehed, et kuidagi saatus saab kätte.“

Nõusolekuseadusega viiakse Eesti karistusseadustiku sätted Istanbuli konventsiooniga vastavusse. Eelmise aasta lõpus esitas EKRE Läti parlamendi eeskujul riigikogule ettepaneku Istanbuli konventsioonist lahkumiseks, kuid see riigikogu suures saalis toetust ei leidnud. „Ma arvan, et õigus peab ikkagi kaasajaga kaasas käima ja tegelikult ega siis karistusõigus ei ole ainult ju karistamise mehhanism, et see kujundab ka ühiskondlikke vaateid, ühiskondlikke väärtusi,“ rääkis Timpson.

„Mul on tunne, et Eesti ühiskond on seda meelt, et seksuaalsuhe peaks olema vabatahtlik, selle vastu keegi ei ole,“ märkis ta. „Kui nüüd minna filosoofiliseks, siis minu arvates haakub see väga hästi filosoof Immanuel Kanti põhimõttega, et inimest ei tohi kasutada üksnes vahendina. Ja seksuaalsuhe ilma tegeliku vabatahtliku nõusolekuta käsitleb inimest pigem objektina kui autonoomse isikuna. Kant on väga südamelähedane mulle ja meie põhiseadus väga palju lähtub Kantist, et ma arvan, et me teeme õiget asja.“

Samas rõhutas õiguskomisjoni esimees, et lõppkokkuvõttes taandub kogu protsess ikkagi tõendamisele. „Ta (eelnõu – toim) näitab ühiskondlikku suundumust ja pigem nagu seda, et ikkagi nõrgem pool, tavaliselt naine, et tema saab vajadusel rohkem abi,“ kirjeldas Timpson. „Liigume ikkagi kaasaegse õiguskeskkonna suunas, sest mul on tunne, et ega ühiskonnas ikkagi prevaleerub see asi, et ikkagi kui vahekord astuda, siis peab olema jah.“

„Eelnõuga anname ühiskonnale selge signaali, et ilma nõusolekuta seksuaalvahekord on vägistamine. Loodetavasti annab see eelnõu ohvritele rohkem julgust ka avaldusi esitada ning vägistamisteatest kriminaalmenetluse alustamiseni jõuda. See on oluline, et üldse saaks juhtunut uurida ja võimaliku seksuaalkurjategija kohtu ette viia,“ toonitas Timpson.

Õiguskomisjoni istungil osalesid ja tutvustasid eelnõu täiendamise ettepanekut justiits- ja digiministeeriumi arenduse ja kriminaalstatistika talituse nõunik Andra Reinomägi, karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Mari Haav ning Tartu ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (41)